Sel suvel tähistab Fotografiska Tallinn oma 5. sünnipäeva ja lööb 6.-9. juunil tantsu loodusega, avades paeluvate eriüritustega suurnäituse „Õites/In Bloom”. Mahukas ekspositsioon toob esile 17 kunstniku tõlgenduse inimese ja looduse omavahelisest suhtest, põimides foto, video ja skulptuuri, taustal kõlamas innustav ja filosoofiline mõtisklus aja muutlikkusest. Rahvusvaheliste kunstnike kõrval on näitusel esindatud ka Eesti fotograaf Heikki Leis.

7. juunil tähistab Fotografiska 5. sünnipäeva ja toob peo otse kunsti keskele, lüües raju sünnipäevapeo raames lahti suvise suurnäituse „In Bloom” uksed. See lummav ja ääretult mahlakas ekspositsioon toob foto- ja videokunsti ning skulptuuri ja installatsioonide kaudu esile looduse tähenduslikkuse tänapäeva kunstis. Looduse ilu, rohkust, haprust ja mitmekesisust esindab 17 nüüdiskunstnikku, kellel kõigil on huvi end selles maailmas mõista, avastada ning väljendada. Koos on nad loonud kontseptuaalse käsitluse elu ja surma tsüklist, maailma õitsengust ja hävingust, meelelistest kogemustest ja kaudsetest narratiividest ning tunnetest või nende puudulikkusest tänapäeva maailmas.

7. juunil avaneval näitusel on nimekate rahvusvaheliste kunstnike seas esindatud näiteks Cig Harvey (UK), Santeri Tuori (FIN), Inka & Niclas (SWE) ja Helene Schmitz (SWE), aga ka tunnustatud Eesti kunstnik Heikki Leis, kelle teose on publiku jaoks sõnadesse seadnud kunstnik Peeter Laurits.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul peitub ekspositsiooni toretseva nime taga sügavam ja filosoofiline pool. „Õites olemine ei tähenda ainult suurt ja õnnelikku õitseaega – see sümboliseerib ka eri eluetappe, keskkonnas toimuvat, teket ja kadu. Kui pisikesest seemnest sünnib midagi uut, midagi tärkab ellu, siis on vaja meie kõigi tarkust, hoolt ja armastust seda kõike elus hoida ja kaitsta,” kirjeldab Loorents. „Mul on eriti hea meel, et meie näitusel on seekord esindatud ka Eesti kunstnik Heikki Leis – oleme nüüd sealmaal, et Fotografiskas saab kohalikku kunsti senisest kindlasti tihedamini näha,” lisab ta.

Fotografiska Tallinn tähistab suurnäitusega „In Bloom” ka oma viiendat sünnipäeva – 2019. aastal Telliskivi loomelinnakusse kerkinud fotomuuseum oli esimene, mis väljaspool Stockholmi avati. Kunsti, kultuuri ja fotograafia kohtumispaigana on Fotografiska hoidnud tugevat rolli maamärgi, mõjutaja ja majakana, tunnetades seejuures oma jõudu, vastutust ja vajalikkust nii kohalikul kui rahvusvahelisel kunsti- ja kultuurimaastikul.

Muuseumi kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul pole viie aasta verstapost oluline pelgalt möödunud aja tähistamiseks, vaid ka selleks, et panna tähele kultuurselt elavaid ja kirjusid karaktereid, kellega sümbioosis oma nägemust ka edaspidi ellu viia. „Meie jaoks on viienda sünnipäeva tähistamine märgiline mitmel põhjusel,” kommenteerib Aasmäe. „Kui Fotografiskat Tallinnas tegema hakkasime, oli Fotografiska veel olemas vaid Stockholmis. Tänaseks on Fotografiskast kujunenud suurim eramuuseum maailmas, andes fotograafia esile tõstmisega kunstnikele kõneka platvormi oma loomingu näitamiseks. Viis möödunud aastat on meid kiiresti täiskasvanuks teinud, kuid on tänaseks toonud kohta, kust on väga põnev edasi minna. Otsime endiselt väga kirglikult lugusid, mida läbi fotode inimesteni tuua, ning mängime piiridega, astume alati ühe sammu kaugele ja julgeme endas vajalikel hetkedel ka kahelda,” sõnab ta.

Uue ja mahuka näituse kõrval toob Fotografiska sünnipäev majja mitmeid haaravaid eriüritusi, saateks kunsti, maitsete ja suviste koosviibimiste harmoonia. Näitusel osalevad kunstnikud avavad oma loomingu tausta kahel üritusel: 7. juunil kell 12 toimuval avavestlusel ning 8. juunil kell 18 aset leidval erituuril. Suurejoonelise nädalavahetuse krooniks on 7. juunil toimuv Mutant Disco x Haigla pidu, mis täidab Fotografiska kaks näitusekorrust üheks ööks berliinilikult pööraste peovõngetega ja liugleb ülevas meeleolus varajaste hommikutundideni.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.