„Ainult mitte minu tagahoovis“ julgustab külastajaid süvenema linna- ja maapiirkondade arengusse, avaliku osaluse tähendusse, kohalike väärtuste kujunemisse ning kinnisvara õigustega seotud küsimustesse. Näitusega annab Flo Kasearumõtteainet ja esitab küsimuse meile kõigile – milline on kohalike elanike roll ja vastutus, kui arendusprojektid hakkavad kujundama ümbritsevat elukeskkonda ja jõuavad n-ö meie enda tagahoovi. Mida, kuhu ja kellel on õigus ehitada, olgu selleks elamud, taastuvenergia rajatised, transpordilahendused või muud infrastruktuuri objektid.
„Minu kui kunstniku jaoks on see mitmekihiline, vastuoluline ja väga huvitav teema,“ kommenteeris Flo Kasearu. „Pidevalt on surve arengute järele ja oleme tihti harjunud, et kõik sellega kaasnev ja vajalik peaks toimuma kusagil mujal – meist kaugemal. Samal ajal tahame aga kõiki igapäevaseid hüvesid nautida. Ja kohati on protsessid nii kiired, et ei jõuta piisavalt uuringuid teha või inimesi kurssi viia ning tekibki vastuseis.”
„Inimesed jagunevad tihti nendele teemadele reageerides kahte leeri: NIMBY (Not In My Backyard ehk ainult mitte minu tagahoovis) ja YIMBY (Yes In My Backyard ehk jah, minu tagahoovi). Esimesed tajuvad arengut sageli ohuna või negatiivse muutusena, teised võimalust ühiskonna hüvanguks, kuigi see ei pruugi reaalsuses alati kõigile kasulik olla,” lisas näituse kuraator Kari Conte.
„Ainult mitte minu tagahoovis“ näitusel sisenevad külastajad kujuteldavasse – ent võib-olla ka reaalsesse – kogukonda, kus avalikud teated ripuvad seintel, energia voolab, jälgimissüsteemid töötavad täisvõimsusel, elektriliinid on katkenud, vaated on blokeeritud, taevasse kerkivad hiiglaslikud ehitised ning naabrid on vastastikku üksteise ja oma kiirelt muutuva elukeskkonnaga. Näitusel on esindatud enam kui 50 teost, mille seas on nii spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud teosed kui ka mõned varasemad tööd, mida pole Eestis varem eksponeeritud. Installatsioonid, maalid, videod, fotod ja skulptuurid pakuvad visuaalseid, helilisi ja käega katsutavaid elamusi.
Flo Kasearu isikunäitus „BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“ eestikeelse peakirjaga „Ainult mitte minu tagahoovis“ on Kai kunstikeskuses avatud 22. märtsist 3. augustini.
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.