Piirilinnas toimuv festival, mis on ka osa Tartu 2024 põhiprogrammist, toob kokku kodumaise ja rahvusvahelise filmikunsti ning püüab mõtestada inimlikke väljakutseid ellujäämise kunstile orienteeritud kaasajas. Neid väljakutseid saab kogeda eri žanreid ja stiile omavahel segavates programmides, mis keskenduvad empaatiale ja uudishimule (programm “Teine, see olen ka mina”), koosolemise tundele (programm “Jagatud rõõm”), keskkonnaga sõbraks saamisele (programm “Maaga sõbrunemine”), omapära väärtustamisele (programm “Maagiline mõtlemine”) ja lihtsalt inimeseks olemisega hakkama saamisele (programm “On okei olla kurb”). Programmi valitud filmid avalikustatakse aprilli lõpus.
Lisaks põhiprogrammile linastub festivali raames ka spetsiaalselt Tartu 2024 kultuuriaastaks valminud rahvusvaheline lühidokumentaalide valik “Ellujäämise kunstid” ning värskelt restaureeritud Andrei Tarkovski juhendamisel sündinud Eesti filmiklassika “Karikakramäng”.
Kuidas saada oma lühifilm VHS programmi? Uuri valgahotshorts.ee.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.