„Jazzkaare programm annab ülevaate, kes on A&O tänases kodumaises ja rahvusvahelises jazzmuusikas, lisaks on fookuses meie heliloojate uudislooming, põnevad eriprojektid ja uued albumid. Ootan väga avakontserti „Kitarriookean“, mis valmis Jazzkaareks kolme looja ühistööna, ületades riigi- ja ideedepiire, inspireerides ja mängides üksteise muusikaliste motiivide ja impulssidega,“ märgib festivali kunstiline juht Anne Erm.
Tasuta kontsertide päev algab pühapäeva hommikul kell 10.00 Jazzkaare ning MyFitnessi ühise traditsioonilise hommikujoogaga Vabal Laval. Päikseline pühapäev jätkub Minimal Wind Quarteti esinemisega Põhja Konna rõdul, pärast mida saab kuulata Fotografiska Tallinnas lauljanna Tiina Adamsoni kvintetti. Prantsuse Instituudi kutsel on Tallinnas sarmikas Prantsuse fotograaf André Perlstein, kelle portreenäitus maailma jazzilegendidest avatakse samal päeval Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis. Nina Simone’i, Miles Davise, Ella Fitzgeraldi jpt fotode keskel meenutab oma tänavamuusiku aegu trompetist Jason Hunter. Jazzi ajaloost fotodel räägib helilooja ja muusik Peedu Kass, pärast mida saab kuulata vestlust fotograafiga Velvetis.
Lisaks toimub Vivitas Tallinna laste jazzifestivali Kräsh väikestele muusikasõpradele mõeldud töötuba, kus helilooja, DJ ja produtsent Sander Mölder teeb sissejuhatuse muusikaproduktsiooni maailma. Lisaks ootavad oma kontsertidele Fotografiska Tallinnas veel Jüri Pootsmann Trio ning särav lauljatar Sofia-Rubina Hunter oma bändiga ning Velvetis saab kuulata vokaalkvintetti Viljandi Vox, kes esitavad oma loodud ja oma seatud laule nii jazzist kui ka popmuusikast. Terve päeva vältel on Jazzkaare infokeskuses avatud plaaditurg, mille põhjatud letid peidavad kindlasti just seda kauamängivat, mida oled otsinud.
Festivali Jazzkaar 2023 avakontsert on austusavaldus jazzmuusika mitmepalgelisemale instrumendile – kitarrile. Eesti muusikute-heliloojaate Andre Maakeri, Peeter Vähi ja Laur Joametsa koostöös sündis uudisteos „Kitarriookean“. Kontserdil kõlavad korraga vähemalt 30 kitarrikeelt ja viis kitarri! Selle instrumendi mitmekihilist tundemaailma ja lõputuid võimalusi eksponeerivad meie jazz-, rock– ja nüüdismuusika heliloojad-interpreedid, kelle ühislooming ületab riigi- ja ideedepiire, inspireerides ja mängides üksteise muusikaliste motiivide ja impulssidega. Laval liituvad heliloojatega Eesti silmapaistvad jazzkitarristid Jaak Sooäär, Paul Daniel ja Marek Talts ning rütmigrupp, kus bassihelisid kannab Mihkel Mälgand ning pulssi hoiavad Jeremia Kangas trummidel ja Heigo Rosin timpanitel.
Jazzkaare põhiprogrammis on 40 kontserti ja kokku toimub festivalil üle 120 erineva tegevuse — lisaks tavapärastele kontsertidele Vabal Laval ja Fotografiska Tallinnas on programmis kodukontserdid, artistijutud, fotoringkäik, tasuta kontsertide päev ja linnaruumiprojekt neljas linnas üle Eesti. Jazzipeol esinevad 18 erineva maa muusikud. Kontserdid jõuavad lisaks Tallinnale veel Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Kuressaarde, Otepääle ja Haapsallu.
34. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 23.-30. aprillini 2023. Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!