Alates 11. maist saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tutvuda auhinnatud disainiga näitusel „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“, kus näeb rohkem kui kahtsadat tööd kodumaistelt disaineritelt. „Väljapanekus saab näha, milliseid töid ja disainereid on žürii kümne aasta jooksul kohaliku disaini paremikuna esile tõstnud ja väärtustanud,“ tutvustab näituse koostaja Sandra Nuut. „Näitusega avame auhinnastamise ajalugu ja selle kujunemisprotsesside tagamaid.“

Väljapanek algab tagasivaatega disainiauhindade jagamise eelsesse perioodi, kui disainivaldkonna ühe esimese tunnustusena sündis 1970. aastate lõpus ERKIdisaini preemia. Preemia oli loodud „loovjõudude virgutamiseks“ kahes kategoorias: ühe pälvis toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vilistlane ja teise üliõpilane. Mõlema puhul vaadati nende viimase aasta loomingut ning üliõpilase puhul ka õppetööväliseid projekte. Näitusel on eksponeeritud disaineri ja tänase Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini dotsendi Heikki Zoova ERKIdisaini trofee.

Tänasel päeval koondab Eesti Disainikeskuse platvorm Eesti Disainiauhinnad eri liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia ja Teenusmajanduse Koja algatatud auhindu. Täna on disainiauhindadel paarkümmend kategooriat ning väljapanek on seetõttu väga mitmekesine, ulatudes noore disaineri preemia Säsi võidutöödest elutööpreemiateni.

Tootedisaini auhinna Bruno pälvinutest toob Nuut esile Siim Karro kujundatud ja Myceeni toodetud seeneniidistikust valgusti „B Wise“, mis tegeleb korraga nii uute materjalide arenduse kui ka ringmajanduse küsimustega. Auhinnatud tootedisaini kõrval soovitab näituse koostaja tähelepanu pöörata ka graafilise ja digitaalse disaini kategooriate võidutöödele, mis avavad valdkonna mitmekesisust ja igapäevasust, näidates mitmeid tuttavaid visuaalseid lahendusi, keskkondi ja pakendeid.

Näitus „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“ valmis koostöös Eesti Disainikeskusega, mis korraldab konkurssi Eesti Disainiauhinnad, ning jääb ajatuks 6. oktoobrini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.