Alates 11. maist saab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis tutvuda auhinnatud disainiga näitusel „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“, kus näeb rohkem kui kahtsadat tööd kodumaistelt disaineritelt. „Väljapanekus saab näha, milliseid töid ja disainereid on žürii kümne aasta jooksul kohaliku disaini paremikuna esile tõstnud ja väärtustanud,“ tutvustab näituse koostaja Sandra Nuut. „Näitusega avame auhinnastamise ajalugu ja selle kujunemisprotsesside tagamaid.“

Väljapanek algab tagasivaatega disainiauhindade jagamise eelsesse perioodi, kui disainivaldkonna ühe esimese tunnustusena sündis 1970. aastate lõpus ERKIdisaini preemia. Preemia oli loodud „loovjõudude virgutamiseks“ kahes kategoorias: ühe pälvis toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vilistlane ja teise üliõpilane. Mõlema puhul vaadati nende viimase aasta loomingut ning üliõpilase puhul ka õppetööväliseid projekte. Näitusel on eksponeeritud disaineri ja tänase Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini dotsendi Heikki Zoova ERKIdisaini trofee.

Tänasel päeval koondab Eesti Disainikeskuse platvorm Eesti Disainiauhinnad eri liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia ja Teenusmajanduse Koja algatatud auhindu. Täna on disainiauhindadel paarkümmend kategooriat ning väljapanek on seetõttu väga mitmekesine, ulatudes noore disaineri preemia Säsi võidutöödest elutööpreemiateni.

Tootedisaini auhinna Bruno pälvinutest toob Nuut esile Siim Karro kujundatud ja Myceeni toodetud seeneniidistikust valgusti „B Wise“, mis tegeleb korraga nii uute materjalide arenduse kui ka ringmajanduse küsimustega. Auhinnatud tootedisaini kõrval soovitab näituse koostaja tähelepanu pöörata ka graafilise ja digitaalse disaini kategooriate võidutöödele, mis avavad valdkonna mitmekesisust ja igapäevasust, näidates mitmeid tuttavaid visuaalseid lahendusi, keskkondi ja pakendeid.

Näitus „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“ valmis koostöös Eesti Disainikeskusega, mis korraldab konkurssi Eesti Disainiauhinnad, ning jääb ajatuks 6. oktoobrini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.