Foto: Hindrek Maasik
“Sügisel läks kuidagi nii, et hoog oli sees ja “Rumba” tundus mulle oma kaheksa looga täiesti terviklik,” selgitab Pärnoja. “Seetõttu ei suutnud ma neid nelja lugu kuidagi sellesse tervikusse paigutada ja nad jäid esialgu lõpetamata.” Aasta alguses sirvis muusik taas oma demode kausta ja sai aru, et need neli peakski olema omaette tervik. “Lühialbum, mis on sündinud samal ajal ja samas vaimus kui “Rumba”,” sõnab Pärnoja “Nad jäid esimesest rongist maha, aga õnneks nüüd on ka nemad kuulamiseks digikanalites olemas.”
Kui “Rumba” lood vaatasid tagasi möödunud suvesse, siis “rUmBa+” suunab pilgu juba eesootava suve poole. EP ilmumist tähistab Erki Pärnoja kontserdiga 7. juunil Paavli Kultuurivabrikus. Erineval sügistuurist, kus Erkit saatsid Jonsjooel Soomest ja Marti Tärn, on seekord laval neljaliikmeline koosseis, sealhulgas Erki vanad sõbrad nii Eestist kui Skandinaaviast – lisaks Pärnojale mängib kitarril Jonas Kaarnamets (Eesti), bassil Patrik “Lillis” Grundström (Rootsi) ning trummidel Ulrik Ording (Rootsi/Taani).
Kuula uut väljalaset “rUmBa+” Spotifyst.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
