Foto: Hindrek Maasik
“Sügisel läks kuidagi nii, et hoog oli sees ja “Rumba” tundus mulle oma kaheksa looga täiesti terviklik,” selgitab Pärnoja. “Seetõttu ei suutnud ma neid nelja lugu kuidagi sellesse tervikusse paigutada ja nad jäid esialgu lõpetamata.” Aasta alguses sirvis muusik taas oma demode kausta ja sai aru, et need neli peakski olema omaette tervik. “Lühialbum, mis on sündinud samal ajal ja samas vaimus kui “Rumba”,” sõnab Pärnoja “Nad jäid esimesest rongist maha, aga õnneks nüüd on ka nemad kuulamiseks digikanalites olemas.”
Kui “Rumba” lood vaatasid tagasi möödunud suvesse, siis “rUmBa+” suunab pilgu juba eesootava suve poole. EP ilmumist tähistab Erki Pärnoja kontserdiga 7. juunil Paavli Kultuurivabrikus. Erineval sügistuurist, kus Erkit saatsid Jonsjooel Soomest ja Marti Tärn, on seekord laval neljaliikmeline koosseis, sealhulgas Erki vanad sõbrad nii Eestist kui Skandinaaviast – lisaks Pärnojale mängib kitarril Jonas Kaarnamets (Eesti), bassil Patrik “Lillis” Grundström (Rootsi) ning trummidel Ulrik Ording (Rootsi/Taani).
Kuula uut väljalaset “rUmBa+” Spotifyst.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
