Kevad saabub Fotografiska Tallinnasse kahe uue, värviküllase ja mõtlemapaneva näitusega. Täna, 15. märtsil seavad end muuseumi kolmandal korrusel sisse Simen Johani paeluv fotonäitus “Paradiisi ootuses” ning Wang Cheni meeliköitev videoinstallatsioon “Killustunud naudingud”.

Elusuuruses loomad seab Fotografiskas raamidesse Simen Johan, New Yorgis resideeruv Skandinaavia päritolu fotokunstnik, filmitegija ja skulptor. Laiema tuntuse sai Johan 90ndate alguses, olles üks esimesi fotograafe, kes hakkas katsetama digitöötlust, kombineerides seda samaaegselt traditsioonilise fotograafia eri tehnikatega.

Fotografiskas tuleb esitlusele tema fotoseeria „Paradiisi ootuses“, kus ta kombineerib paradiisilikke loodusvaateid reaalsusega ning püüab vaatajat eksitada, tõstatades küsimuse, et mis on pildil päris ja mis mitte. Seejuures on kõik elemendid Johani teostel tema enda pildistatud, kasutades selleks ainult naturaalset valgust. Johani sõnul ei paku tehisintellekti poolt loodud kunst talle huvi seni, kuni see ei suuda kõnelda arvutiks olemise kogemusest, ning just kogemus on see, millest Simen Johani tööd ise meile paljuski kõnelevad.

Näitusel väljas olevad teosed sisaldavad elemente loodusest, mis on pildistatud väga erinevates kohtades üle maailma: nii loomaaedades kui ka metsikutes looduspaikades, laavaväljadel ja kõrbetes. Tegemist ei ole klassikalise loodusfotograafiga, vaid eri tähendusi loova kunstnikuga, kelle terviklik kompositsioon sünnib looduselementide ja digitaalse manipulatsiooni sidumisel.

“Simen Johan on kompromissitu fotokunstnik, kel on väga tugevad tehnilised oskused ja teadmised ning samal ajal on tal soov, et vaataja ise mõtestaks lahti teose just enda kogemusest ja vaatenurgast lähtuvalt. Ta ei soovi anda üheseid ja selgeid vastuseid oma teoste kohta, vaid esitab pigem vaatajale väljakutse leida üles teostesse peidetu,” kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents.

Simen Johani kõrval avaneb Fotografiska publikule Wang Cheni kaasahaaravalt koloriitne teos “Killustunud naudingud”, milles kohtuvad traditsioonilised käelised oskused ja digitehnoloogia rikkalikud võimalused, kõrvutades iidsed, sünnipärased juured tänase kultuuri ja eluga. Hiina päritolu kunstnik taaskujutleb oma videoinstallatsioonis maastikke, mis on seotud ümberasujate muutuva enesemääratluse taustal pesitsevate keerukate kogemustega. Installatsioon ei jutusta üksnes füüsilisest liikumisest ühest kohast teise, vaid ka katkematust sisemisest teekonnast, mis hõlmab isiku pidevat ümberkohanemist nii maisetes kui ruumilistes mõõtmetes. Näitusekülastaja juhatatakse meeliköitvasse virtuaalmaailma ning ärgitatakse mõtisklema sotsiaalsete teemade üle.

“Meie jaoks on oluline, et suudaksime oma näituste programmiga avada uusi perspektiive ning luua läbi selle teadlikumat ja avaramat maailmavaadet,” sõnab Loorents ja lisab, et suurimaks sooviks on publikut inspireerida, pannes samaaegu mõtlema teemade üle, mis ei ole ehk alati ilmselged või mugavad. “Wang Cheni näol on tegu noore ja tugevalt kontseptuaalse kunstnikuga. Soovime näidata oma näitusteprogrammis ka neid kunstnikke, kelle loominguline kõrgpunkt ei ole veel käes, vaid see on hoogu sisse saamas, mistõttu on Wang Chen selleks hea näide.”

Uute näituste avamisega seonduvalt on publikul võimalik osa saada ka kahest eriüritusest: reedel, 15. märtsil kell 19.00 avab Simen Johan oma näituse ja loomeprotsesside tausta ning laupäeval, 16. märtsil kell 15.00 viib Johan läbi näituse fototuuri. Mõlemad üritused leiavad aset inglise keeles.

Lisaks Simen Johani ja Wang Cheni näitustele saab Fotografiskas külastada ikoonilise moefotograafi Peter Lindberghi erakordset näitust “Olemise kergus” ja hinnatud moefotograafi Elizaveta Porodina lummavat näitust “Maskiga/Maskita”. Esimesel korrusel paikneva kohviku seintel on aga sel kevadel võimalik tutvust teha noore ja andeka Soome fotograafi Svante Gullichseni teostega.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.