EKA tekstiili vilistlane Liisa Torsus rahvusvahelise tekstiilipreemia finaalis

Liisa Torsus on maineka New York Textile Month’i raames välja antava Dorothy Waxman International Textile Design Prize konkursi finaalis oma lõputööga “Kivimustud ja natid”, mille juhendajad on Piret Valk ja Svetlana Todurova.

Liisa Torsuse bakalaureusetööna valmisid lihtsalõikelised umbkuued, mille viltmaterjal on loodud kahte silmuskudumit, pitskoelist ning lihtkoelist pinda kokku viltides. Soojapidavuse saavutamiseks on autor kahe kudumi vahele lisanud lambavilla. Ülerõivad on umbkuue lõikega ning täisvillased, soojapidavad ning ilmastikukindlad nagu töö autorit inspireerinud etnograafiline hülgekütirõivas posavamsa.

Materjali disaini ning teostusviisiga tõlgendab autor etnograafilisi hülgepüügilugusid. Silmuskoeliste pindade väiksemad silmused sümboliseerivad hüljeste hingamisauke ehk „vileauke“ ning õhksilmused jääle ronimiseks mõeldud rindeauke ehk „pea-auke“. Vilditud pind sarnaneb jäärüsi ning jääväljaga, kus hülged poegimas käivad. Samuti meenutab pitsiline ja laiguline materjal hülge täpilist karvkatet.

Materjal ning sellest vilditud rõivad on loodud jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult, tehes tagasivaate esivanemate nutikusele ja mõistlikele valikutele üheainsa materjali keskse pealisrõiva valmistamisega. Kasutatud on vaid Eestis kasvatatud põliste lambatõugude villa ja lõnga, mida on võimalikult vähe töödeldud. Rõivas on kahtepidi kantav, ühelt poolt hallikas, teiselt poolt naturaalne valge. Sellega koondavad umbkuued üheks rõivaks nii talvise kui ka sügisese posavamsa ning jäljendavad samamoodi ka ühe hülge kasvamist valgest pojast hallika täiskasvanud hülgeni.

Liisa Torsuse bakalaureusetööga saab täies mahus tutvuda EKA lõputööde festivali lehel.

Dorothy Waxmani preemiat antakse välja seitsmendat korda. Auhind on osa Li Edelkoortija Philip Fimmano algatusest TALKING TEXTILES, mis edendab tekstiiliharidust, loovust ja teadlikkust.

Tänavu kümnendat korda toimuvatele Eesti Disainiauhindadele esitati kokku 252 tööd seitsmes kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 2. oktoobril pidulikul auhinnagalal Põhjala tehases.

Eesti Disainikeskuse tegevjuhi Kirke Leinatamme sõnul on disainiauhinnad oluline kohtumispaik, mis pakub disaineritele võimalust oma töid mõtestada. “Disainiauhinnad ei ole ainult konkurss, et leida parim töö. See on võimalus oma töid analüüsida ja võõrale inimesele selgelt esitleda. Sellist tagasivaatamist on meil kõigil aeg-ajalt vaja. Loodan, et nii konkurss kui ka auhinnagala on disaineritele mõnus kõrvalepõige igapäevarutiinist – võimalus kokku tulla, vaadata teiste loodut ja jagada lugusid tööde taga. Just nii sünnivad uued ideed ja võimalused,” rääkis Leinatamm.

Tootedisaini auhinna BRUNO ühe algataja, endise Eesti Disainerite Liidu presidendi Ilona Gurjanova sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kas disain, mis jõuab inimeste igapäevaellu on funktsionaalne, mugav ja keskkonnasäästlik. “BRUNO auhind rõhutab, et hea tootedisain ei ole pelgalt vormi või esteetika küsimus, vaid terviklik vastutus – materjalivalikust ja tootmisest kuni kasutuskogemuse ja toote elukaare lõpuni. BRUNO on Eesti disainivaldkonna oluline kvaliteedimärk,” ütles Gurjanova.

Iga kahe aasta tagant toimuvad Eesti Disainiauhinnad tunnustavad Eesti disainivaldkonna silmapaistvamaid tegijaid, disainikasutajaid ja mõjukamaid disainitegusid, tuues avalikkuse ette viimase kahe aasta olulisemad saavutused tootedisainis, graafilises ja digitaalses disainis, teenusedisainis, disainihariduses, disaini mõjus ning noore disaineri kategooriates.

Tänavune gala tähistab Eesti Disainiauhindade jaoks ka uut algust. „Soovime, et Eesti Disainiauhindade gala oleks rohkem kui auhindade üleandmine — see on disainivaldkonna ühine pidu, kohtumine ja enesepeegeldus. Sel aastal tahame tuua auhinnad publiku ette uue energiaga: julgemalt, nähtavamalt ja elavamalt,” lisas Leinatamm.

Tutvu Eesti Disainiauhinnad 2026 nominentidega siin!

Kodumaise ehtemärgi SOMA uus hõbeehete kollektsioon “BLOOM” võtab lähtepunktiks õitsemise – mitte niivõrd hooajalise motiivina, vaid mõttena uuesti alustamisest. Kollektsiooni sõrmustes ja kõrvaehetes kordub seitsme kroonlehega võlulille kujund, mille juured ulatuvad SOMA asutaja Sofia Halliku lapsepõlve.

„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“

Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.

„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.

Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.