Foto: Detail Britta Benno teosest "Saamas maa(stiku)ks" | Jürgen Vainola
Leida on eesti- ja ingliskeelne veebiajakiri, mis hakkab ilmuma kaks korda aastas. Igal sügis- ja kevadnumbril saab olema keskne teema, millega ajakirja autorid erinevatel viisidel suhestuvad. Leida esimene number võtab vaatluse alla tehnoloogia, mis lisaks disainerite praktikale kujundab ka kõikide teiste inimeste igapäevaelu.
Disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski rõhutab, et Leida ilmumisega keeratakse uus peatükk Eesti disainiväljal: „Disainiajakirja vajalikkusest on valdkonna sees räägitud juba aastaid. Viimaks ometi oleme jõudnud nii kaugele, et saame tutvustada väljaannet, mis ühest küljest arendab disaini mõtestamist nii Eesti disainerite praktika kontekstis, kuid teisest küljest tutvustab Eesti üldsusele disaini vahetut ja seni vähe räägitud mõju avalikele ja individuaalsetele harjumustele ja tõekspidamistele.” Kuigi Leida kakskeelsus soodustab Eesti disainerite tutvustamist Eestist väljaspool, siis Leida peamine fookus saab Melioranski väitel olema valdkonna jaoks oluliste diskussioonide ja teemade eestikeelsel mõtestamisel ja edendamisel.
„Disain on alati kollektiivne, sest selle käigus tuleb suuta erinevate osapooltega suhestuda,” ütleb Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe ning lisab: „Leida loomine on algusest peale olnud kollektiivne praktika, hõlmates huvitavaid arutelusid ajakirja kontseptsiooni, disaini, autorite ja lugejate üle, kuid mille hulka kuulus ka ajakirja nimetamine almanahhi „Kunst ja Kodu” esimese koostaja Leida Madissoni järgi. Juba välja selgitatud ühistest väärtustest ja eesmärkidest soovime aga ka edaspidi lähtuda. Leida autorite hulka on oodatud juba väljal tegutsevad ja disainist kirjutada soovivad disainerid ja disainitudengid, aga ka kõik teised praktikud ja kirjutajad, kelle tegevus on disainiga seotud.” Leida tehnokriitika numbri valikut kirjeldades selgitab Hallimäe: „Tehnokriitika mõistega ei soovi me anda tehnoloogiale hinnangut – „kriitika” tähistab siin vajadust analüüsida tehnoloogiat senisest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt.”
Leida tehnokriitika numbris tutvustab disaini- ja tehnoloogiauurija Ariel Guersenzvaig tehnoloogia mõiste filosoofilist ajalugu ning avab selle mõju meie igapäevasele tähendus- ja identiteediloomele. Guersenzvaig tõstatab vajaduse arutleda disainerite eetiliste valikute üle meid ümbritsevate keskkondade kujundamisel. Filosoof Oliver Laasi essee annab mitmekülgse ülevaate liitreaalsuse ajaloost ja selle kujunemisest, esitades valiku selle erinevatest ilmnemisviisidest. Laas näitab, kuidas reaalse ja virtuaalse vaheline piir muutub järjest õhemaks. Disainer ja uurija Marjanne van Helvert tutvustab hiljuti eesti keeles ilmunud raamatu „Vastutustundlik ese“ koostamise konteksti ja eesmärke. Lähtuvalt disaini mõjude paremast mõistmisest toob Helvert välja vajaduse mõtestada senine disainikaanon ümber. Disainerid ja uurijad Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay ja Arife Dila Demir avavad oma kehalistele interaktsioonidele keskenduvate uurimistööde kaudu sensoorse disaini kasutus- ja tähendusvälja. Kunstnik Britta Benno visuaalessee vaatleb tema loovuurimuslikku praktikat läbi materjalide, teaduse ja maastike, pöörates erilist tähelepanu loomeprotsessile endale. Vestlusring kunstnike Darja Popolitova, Juss Heinsalu ja Sandra Kosorotovaga käsitleb materjalide ja tehnoloogiate kokkupuuteid kunstnike taktiilsust väärtustava praktikaga. Õppejõudude ja uurijate Louna Hakkaraineni ja Kaisa Karvineni disainiharidusele keskenduv artikkel tutvustab Aalto Ülikoolis peetud soo ja tehnoloogia teemalist kursust, analüüsides seejuures nii kursuse sisu, väljakutseid kui ka rakendatud metoodikat. Disainer Maria Muuk kirjutab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituse põhjal Eesti graafilisest disainerist Jüri Kaarmast ja uurib võimaluste kohta kväärkasutada nõukogude Eesti graafilist disaini.
Leida graafilised disainerid on Alexandra Margetic ja Oliver Long, veebiarendaja on Alejandro Bellón Ample. Esimese numbri kaanekujunduse autor on Zody Burke.
Leidat saab lugeda aadressil leida.artun.ee.
„Riia moenädalal seni kõige mahukama kollektsiooni esitlemine oli võimas kogemus ning pinget ja ootamatusi ühes positiivse energiaga jagus hommikutundidest õhtuni välja,” jagas Hannes Rüütel Portailile värskeid emotsioone. „Senine publiku tagasiside kinnitab, et suutsime stilist Kristin Liiase ja animaator Sander Joonega anda edasi tervikliku emotsiooni kevadisest kergusest, mängulisusest ja magusast suveootusest.”
14.–18. aprillini toimunud Riga Fashion Weekil jõudis lavale 26 Hannes Rüüteli loodud komplekti – seni tema mahukaim moenädalal esitletud tervik. Kollektsioon sidus brändile omase tugevama, tumedama ja vormikindlama poole kergema ning suvisema meeleoluga: jäigemad materjalid ja selged lõiked kohtusid romantilisemate detailide, kirsimotiivide, lipsukeste ja peente satsidega. Just selle pehmema liini kaudu astus lavale ka brändi esimene ametlik naistekollektsioon, ehkki HANNES RÜÜTELi looming on ka varem kandnud selget unisex-hoiakut. Nagu disaineri varasemate suuremate ülesastumiste puhul, aitas kollektsiooni lavakeelt vormida stilist Kristin Liias, kelle käekiri toetas terviku omapära ja tunnetust.
Vaata galeriist backstage-fotosid viimastest hetkedest enne, kui HANNES RÜÜTELi uus kollektsioon Riga Fashion Weeki lavale jõudis!
Loe ka Hannese intervjuud, mille ta Portailile vahetult enne Riia moenädalat andis, siit!
Kuna Hannes on varasematel aastatel aidanud Riia moenädalal korraldada erinevaid ülesastumisi, on sealsed protsessid talle tuttavad. „See on väga professionaalne ja tunnen, et mind võetakse seal soojalt vastu,” ütleb ta, lisades, et moeetendusega kaasneb paratamatult ka suur vastutus. „Publik on sel hetkel kohal ainult minu pärast. See, kas nad jäävad rahule, on ainuüksi minu teha.”
Kuigi mõte Riia moenädalal osalemisest oli tal peas olnud juba mõnda aega, ei olnud see esialgu konkreetne plaan. Fookus oli pigem uue kollektsiooni väljatöötamisel. Viimase tõuke andis umbes pool aastat tagasi Portaili peatoimetaja Aljona Eesmaa, kes märkis pärast Riga Fashion Weekilt naasmist, et HANNES RÜÜTEL sobiks Riia programmi väga hästi.
Kui otsus osalemiseks oli tehtud, jäi üle kandideerimisvoor ära oodata. „Hindan väga, et seal on tõsine kandideerimisprotsess – esitad avalduse, vastad küsimustele ja pead tõestama, et sinu bränd on võimeline suure kollektsiooni lavale tooma. Nad panustavad väga sellesse, et külalised jääksid rahule,” selgitab Hannes. Seda suurem on tema rõõm, et valituks osutus just tema. Lisaks HANNES RÜÜTELile astub lavale veel vaid kaks välisdisainerit.
Hoolikalt kalkuleeritud ettevalmistus
Moemaailmas ei ole muidugi midagi haruldast selles, et viimane ese valmib alles sündmuse päeval. Hannes ütleb, et pani enda jaoks ajakava paika võimalikult ettenägelikult ning on püüdnud vältida viimase hetke pinget. „Olen optimistlik, et kõik on õigesti välja kalkuleeritud. Mida lähemale aeg Riiale jõuab, seda rohkem tekib küll uusi turunduslikke ideid, aga väikese brändina, peamiselt üheliikmelise tiimina, ei jõua alati kõike. Olen sellega rahu teinud,” räägib disainer. „Sellegipoolest olen kindel, et annan endast sada protsenti.”
View this post on Instagram
14.–18. aprillini toimuval Riga Fashion Weekil jõuab lavale 26 Hannese loodud komplekti. See on disaineri sõnul märkimisväärne maht, sest üks komplekt koosneb enamasti kahest kuni neljast-viieni tootest. Sekka jõuab ka üksikuid esemeid, mis on loodud spetsiaalselt selle sündmuse jaoks. „Nagu ka minu varasemate suuremate moelavaülesastumiste puhul, on mulle stilistina toeks Kristin Liias, kes tunnetab suurepäraselt brändi keelt ja lisab komplektidele just lavale vajalikku omapära.”
Põhikollektsioonis kohtuvad jõud ja kergus
Kõnealuse uue kollektsiooni põhiosa on ühelt poolt jätk brändi eelmisele sügistalvisele valikule, mis kõneleb iseendaks jäämisest, tugevusest ja elus kogetuga toime tulemisest. „See väljendub tumedamates värvides, jäigemates materjalides ning lõigetes ja vormides,” ütleb disainer.
Samas avaneb põhikollektsiooni kõrval ka mängulisem, suvisem ja kergem pool, mida iseloomustavad vabadus, romantika ja teatav nautlevus. „See kannab edasi lugu uljusest, hingelisest noorusest ja julgusest erinevaid tundeid päriselt läbi elada. Seal on mängulist kirsiprinti, erinevaid lipsukesi, väikseid rüüse ja satse,” avab Hannes.
Just seesama naiselikkust, õrnust ja küpsust markeeriv kirsimotiiv juhatab sisse ka brändi esimese ametliku naistekollektsiooni. Seni on HANNES RÜÜTEL keskendunud eeskätt meesterõivastele, kuigi tema loomingut on saatnud selge unisex-hoiak. „Mul on väga hea meel, et minu meestele mõeldud disaine kannavad ka naised,” ütleb ta. Brändi põhifookus jääb küll meesterõivastele, kuid naistele loodud disainid saavad ka edaspidi olema osa kollektsioonidest.
Oma elu elavad kitsekesed
Põhikollektsiooni kõrval jõuab välja ka kaks lisaliini: kirsitikandiga ning brändile omase Oiu kitsekese kujundusega T-särgid ja dressipluusid. Kitsekese motiiv on kuulunud HANNES RÜÜTELi maailma juba ligi kaks aastat. „Sellest motiivist ei saa ma üle ega ümber ega tahagi seda liini lõpetada. Võin jäädagi lugema riike, kuhu see kitseke nüüdseks rännanud on. Kõige kaugem neist on vist Jaapan,” ütleb ta. Hannese sõnul kõnetavad selle nostalgilise, nõukogudeaegsest mänguasjast lähtuva elemendiga T-särgid ja dressipluusid väga erinevaid kandjaid – lapsi, naisi ja mehi.
View this post on Instagram
Stuudiopood kui vaikne, aga selge kinnitus
Olgu lisatud, et pea pool kevadsuvisest kollektsioonist on juba saadaval ning ülejäänud osa jõuab maikuu jooksul HANNES RÜÜTELi stuudiopoodi Telliskivi Loomelinnakus. Poe avamisest on möödas veidi enam kui aasta. Rüütli sõnul on see aeg toonud palju rõõmu ning üldjoontes on kõik kulgenud hästi. „Selle tõestus on seegi, et olen võimeline välja tulema järgmise kollektsiooniga, mis on mahult suurem kui kunagi varem,” ütleb ta. Eriti tunnustas disainer Telliskivi Loomelinnaku inimesi ja sealset atmosfääri. “Loomelinnakus liiguvad ringi nii toredad, soojad ja avatud meelelaadiga inimesed,” jagab Hannes aspekti, mida teda enim poepidamise juures on üllatanud.
Disaineri jaoks on eriliselt liigutavad hetked, mil klient astub poodi ja hõlma alt piilub vastu Oiu kitseke või mõni muu HANNES RÜÜTELi ese. „Inimesed on niivõrd rahul ja kannavad mu loomingut au ja rõõmuga,” ütleb ta, lisades, et just tänu poele on brändini jõudnud ka uued püsikliendid. Kuigi poepidamine ei ole alati ainult lust ja lillepidu, tõdeb Hannes, et ei ole olnud ühtki päeva, mil ta stuudiopoest koju jõudes end päriselt väsinuna tunneks. „See on märk, et teen õiget asja. Olen leidnud sisemise tasakaalu ja rahu.”
HANNES RÜÜTEL esitleb oma uut kevadsuvist kollektsiooni 17. aprillil Riga Fashion Weekil Hanzas Peronsi messi- ja kultuurikeskuses. HANNES RÜÜTELi loominguga saab tutvuda veebilehel hannesruutel.com ning brändi tegemistel silma peal hoida Instagramis kontol @hannesruutel.
