11. juunil avatakse Veneetsia disainibiennaali raames Eesti materjalidisaini näitus “Material II”, mida eksponeeriti esmakordselt Mehhikos Eesti Disaini Päevade raames. Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba kolmandat korda.

Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud näitus “Material II” toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite poolt arendatud uudsed materjalid ja tehnoloogiad. 26 eksponaadist koosnev näitus avab, kuidas on keskkonnakriisis muutumas ressursi ja materjaliloome tähendus.

“Kliimakriisi olukorras peab tekstiili- ja moetööstus pöörduma jätkusuutlikumate protsesside poole, kasutades ära jäätmevooge ja keskendudes keskkonnasõbralikumatele orgaanilistele materjalidele. Tavapärane toksiliste ainete ja meeletu prügi tootmine, mille lagunemine võtab tuhandeid aastaid ning saastab keskkonda, pole enam aksepteeritav,” nendib Reet Aus, doktorikraadiga moedisainer ja keskkonnaaktivist.

Distsipliinideüleselt uurivad autorid, kuidas võiks tulevikus kasutada utiilmaterjale, mida saame õppida pärandtehnoloogiatest ja looduses leiduvast, kuidas rakendada biotehnoloogia võimalusi ning milliseid kõrgtehnoloogilisi materjale valmistatakse nano skaalal. Näitusel näeb tooteid vetikatest, mütseelist, bakteriaalsest tselluloosist, purustatud teksade lõngast, isegi suitsukonidest.

Näituse asub Rialto silla läheduses, Art Depot Biri äsja rekonstrueeritud avaras galeriis. Näituse kuraatorid on Stuudio Aine materjalidisainerid Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar; kujunduse autor on Annika Kaldoja ja visuaali on kujundanud Mirjam Reili. Näitusel osalejad: Reet Aus, Airi Gailit, Erik Heiki Veelmaa, Juss Heinsalu, Geidi Hein, Annika Kaldoja, Astri Kaljus, Katrin Kabun, Madis Kaasik, Siim Karro, Katarina Kruus, Karl Kukk, Marta Konovalov, Karolin Kärm, Merlin Meremaa, Juulia Aleksandra Mikson, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Cärol Ott, Riina Õun, Maria Kristiin Peterson, Sander Õun /Suckõrs, Tiia Plamus, Sirje Sasi, Indrė Spitrytė, Oksana Teder, Marie Vihmar, Ines-Issa Villido.

Näitusega paralleelselt toimuvate loengutega esinevad Jätkusuutliku Disaini ja Materjali labori vanemteadur Reet Aus, Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. Tekstiilide parandamise töötoa viib läbi Marta Konovalov ja bioplastikut õpetab tegema Riina Õun. Samuti näidatakse videot, kuidas valmib Reet Ausi toode Bangladeshi tehases Beximco.  

Veneetsia disainibiennaal 2023 on avatud 19. maist 18. juunini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.