11. juunil avatakse Veneetsia disainibiennaali raames Eesti materjalidisaini näitus “Material II”, mida eksponeeriti esmakordselt Mehhikos Eesti Disaini Päevade raames. Eesti disain on paralleelselt arhitektuuribiennaali väljapanekutega esindatud kultuuride tuiksoonel juba kolmandat korda.

Eesti Disainerite Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös valminud näitus “Material II” toob kokku teadlaste, ettevõtete ja disainerite poolt arendatud uudsed materjalid ja tehnoloogiad. 26 eksponaadist koosnev näitus avab, kuidas on keskkonnakriisis muutumas ressursi ja materjaliloome tähendus.

“Kliimakriisi olukorras peab tekstiili- ja moetööstus pöörduma jätkusuutlikumate protsesside poole, kasutades ära jäätmevooge ja keskendudes keskkonnasõbralikumatele orgaanilistele materjalidele. Tavapärane toksiliste ainete ja meeletu prügi tootmine, mille lagunemine võtab tuhandeid aastaid ning saastab keskkonda, pole enam aksepteeritav,” nendib Reet Aus, doktorikraadiga moedisainer ja keskkonnaaktivist.

Distsipliinideüleselt uurivad autorid, kuidas võiks tulevikus kasutada utiilmaterjale, mida saame õppida pärandtehnoloogiatest ja looduses leiduvast, kuidas rakendada biotehnoloogia võimalusi ning milliseid kõrgtehnoloogilisi materjale valmistatakse nano skaalal. Näitusel näeb tooteid vetikatest, mütseelist, bakteriaalsest tselluloosist, purustatud teksade lõngast, isegi suitsukonidest.

Näituse asub Rialto silla läheduses, Art Depot Biri äsja rekonstrueeritud avaras galeriis. Näituse kuraatorid on Stuudio Aine materjalidisainerid Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar; kujunduse autor on Annika Kaldoja ja visuaali on kujundanud Mirjam Reili. Näitusel osalejad: Reet Aus, Airi Gailit, Erik Heiki Veelmaa, Juss Heinsalu, Geidi Hein, Annika Kaldoja, Astri Kaljus, Katrin Kabun, Madis Kaasik, Siim Karro, Katarina Kruus, Karl Kukk, Marta Konovalov, Karolin Kärm, Merlin Meremaa, Juulia Aleksandra Mikson, Erki Nagla, Kärt Ojavee, Cärol Ott, Riina Õun, Maria Kristiin Peterson, Sander Õun /Suckõrs, Tiia Plamus, Sirje Sasi, Indrė Spitrytė, Oksana Teder, Marie Vihmar, Ines-Issa Villido.

Näitusega paralleelselt toimuvate loengutega esinevad Jätkusuutliku Disaini ja Materjali labori vanemteadur Reet Aus, Kärt Ojavee ja Juss Heinsalu. Tekstiilide parandamise töötoa viib läbi Marta Konovalov ja bioplastikut õpetab tegema Riina Õun. Samuti näidatakse videot, kuidas valmib Reet Ausi toode Bangladeshi tehases Beximco.  

Veneetsia disainibiennaal 2023 on avatud 19. maist 18. juunini.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.