7.-13. aprillini Milano disaininädala raames toimuv Tactile Baltics näitus koondab 21 Balti disaineri loomingu ajaloohõngulisse Palazzo Littasse, olles üheks osaks Itaalia disainiagentuuri MoscaPartners näitusesarjast Variations. Balti riikide väljapaneku tõstab fookusesse traditsiooniliste materjalide ning tehnikate dialoogi uute, innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogiatega.

Pärast edukat debüüti Londoni disainifestivalil 2021. aastal, kus Tactile Baltics pälvis oma värske lähenemisega sooja vastuvõtu, pakub NIDi, Läti Disainikeskuse ja Leedu Disainifoorumi koostööprojekt Baltikumi kaasaegsele disainile ühise platvormi sedapuhku Milano disaininädalal. Nimest tulenevalt keskendub näitus disaini taktiilsele aspektile, materjalide ja pindade eripärale, suunates külastaja pilgu toodete sensoorsetele omadustele. Üheks oluliseks ja ühendavaks lüliks paljude autorite puhul on lisaks materjaliuuringud ja ringdisain, tähtsustades nii keskkonna- kui kasutajasõbralikkust.

Eestist, Lätist ja Leedust osaleb vastavalt 7 disainerit. Väljapanekul on esindatud mitmekesise materjali- ja vormikäsitlusega sisustustooted, külastajatel on võimalik tutvuda näiteks mööbliesemete, valgustite, kodutekstiili, keraamika ja klaasikunstiga. Eesti valikut kureerib NID, mille liikmed resideeruvad Tallinnas, Londonis ja Pariisis. NID on olnud läbi aastate ühenduslüliks Eesti disainerite ja rahvusvahelise disainimaailma vahel, keskendudes koostööle erinevate organisatsioonide ja üksustega, piiramata end ühe kindla riigi või piirkonnaga. Triin Loksi sõnul, kes on üks NIDi kolmest kuraatorist, keskendub NID näitusteks valmistudes töödele, mis kõnetaksid rahvusvahelist publikut ja aitaksid Eesti tegijatel maailma disainikaardil nähtavamaks saada. Ta lisab, et Milano väljapaneku puhul võib valiku laias laastus jagada 3 kategooriasse: materjalikeskne lähenemine, mängud vormiga ja traditsioonidele ning disainipärandile suunatud fookus, kusjuures üks ei välista teist.

Nii toob Eesti väljapanek klassikaliste ja tavapäraste tehnikate kõrval esile uutmoodi materjalikasutusi, näiteks „kasvatab“  Myceen seeneniidistikust ja orgaanilistest jääkidest tooteid ning Heiter X loob naturaalsest korgist ja savist skulpturaalseid menhiri-laadseid riiulobjekte. Annike Laigo eritasapinnaline vaibakollektsioon Archipelago ammutab inspiratsiooni Põhjala maastike õrnadest kontuuridest, samas kui EKA keraamika ja tootedisaini osakonna ühisprojektist SLOW DESIGN sirgunud Teresa RA portselanist sööginõude komplekt on tõuke saanud bambusest tehtud veetorudest. Lisaks üllatavad oma mängulise joone ja julge värvivalikuga Maarja Mäemetsa klaasist kastekannud ning liivalossid.

Ei oleks aga tulevikku ilma minevikuta ja seepärast tuleb aeg-ajalt vaadata tagasi ja (taas)õppida meistritelt. Kertu Liisa Lepiku painutatud vineerist ja poleeritud terasest Ade peeglite sari on hommage Lutheri vabriku toodangule. Eesti vanim mööblitootja Standard toob aga uuesti oma kollektsiooni vanameistri Maile Grünbergi ja Juta Lemberi ikoonilise tugitooli 1973, mille 1970. aastatele omase julge vormiga on Milano disaininädala külastajatel võimalik tutvuda juba aprillis.

Lätist osalevad näitusel Gateris Works, Ēter, Dace Sūna, stuudio Sarmīte, Artis Nīmanis, Emma Sofia ja Boterra, Leedust Mantas Lesauskas, Vilius Dringelis, Marija Puipaitė, Liepa Marija Gradauskaitė, Paulina Vasiliauskaitė, Ieva Baranauskaitė & Rūta Palionytė ning Liucija Kostiva.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.