Eesti Kunstiakadeemia (EKA) on käesolevast nädalast 150 maailma parima kunsti- ja disaini kõrgkooli hulgas QS hindamissüsteemi alusel, kuhu pääsevad võistlema oma valdkonna parimad kõrgharidusasutused. Olles juba eelnevatel aastatel pääsenud tugeva 200 sekka, astub Eesti Kunstiakadeemia sel korral terve suurusjärgu võrra kõrgemale, maailma 150 hinnatuima kõrgkooli sekka, kunsti ja disaini valdkonnas.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm tunnustab kogukonda, töötajaid ja tudengeid tubli töö eest: “Peame Eesti Kunstiakadeemia peamiseks ülesandeks pakkuda rahvusvaheliselt kõrgel tasemel arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuurialast kõrgharidust, millega panustame Eesti kultuuriruumi ja parema elukeskkonna kujundamisesse. Eesti ainsa avalik-õigusliku kunstiülikooli rektorina on mul hea meel tõdeda, et EKAt tunnustatakse maailma tasemel nii kõrgelt.”

Haridusuuringute ettevõte Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas 10. aprillil 2024. aastal „QS World University Rankings by Subject 2024“ edetabeli, mis reastab maailma ülikoole 51 akadeemilises valdkonnas. EKA lähematest partnerülikoolidest on edetabeli kõrgetele kohtadele pääsenud Rhode Island School of Design USAs, Aalto ülikool Soomes, Londoni Royal College of Art ja The Glasgow School of Art Suurbritannias, Royal Melbourne Institute Austraalias ning Konstfack Rootsis.

QS poolt globaalsete partneritega läbi viidud uuringud aitavad esile tõsta institutsioone, kes teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega, et anda väärtust ülemaailmsele teaduspangale. Selle aasta edetabeli koostamiseks analüüsis QS meeskond 4989 institutsiooni mainet ja uurimistulemusi.

EKA akadeemilise maine indeks, mis on QS World University Rankings®-is ja QS Subject Rankingsis keskse tähtsusega, hindab ülikoolide ülemaailmseid tulemusi. Mõõdik vastab rahvusvaheliste teadlaste arusaamadele, tegemaks kindlaks kõrgkoolid, mis näitavad akadeemilist tipptaset. Nende kollektiivsed teadmised heidavad valgust teadustöö kvaliteedile, strateegilisele partnerlusele, innovatsioonile ning nende ülikoolide laiemale hariduslikule ja ühiskondlikule mõjule. Uuringus mängivad suurt rolli ka teadustööde tsiteeritavus, vaadeldakse EKAs tehtava teaduse mõju ja kvaliteeti, tuginedes viieaastasele avaldamisele ja kuueaastasele tsiteerimisaknale.

Värske QS ülikoolide nimistu ja lisateavet indikaatorite kohta leiab siit.

Eesti kunstnik Katariin Mudist osaleb 18. Lyoni biennaali eriprogrammis „Jeune création internationale“ teosega „Ajutine lahendus“. Biennaal avatakse publikule 19. septembril.

„Jeune création internationale“ on osa Lyoni biennaalist, mis keskendub alla 35-aastastele kunstnikele. Projekt kutsub 10 noort kunstnikku biennaalil osalema ja looma uusi töid, mida eksponeeritakse kogu biennaali vältel võrdselt teiste osalevate kunstnikega. Katariin Mudisti osalemist vahendab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Pariisis.

Katariin Mudist (1994) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, keraamikat, installatsiooni ja graafikat ning kasutab kohati performatiivseid võtteid. Tema teosed saavad sageli alguse argistest objektidest, tegevustest ja materiaalsetest struktuuridest, mille roll meie igapäevaelus jääb kergesti märkamatuks. Huumori, iroonia ja materjalikatsetuste kaudu toob ta tuttavates olukordades esile neisse põimunud normid, ootused ja väärtushinnangud. Katariin Mudist pälvis sel aastal Kultuurkapitali preemia (koos Keithy Kuuspuga) ja 2025. aastal Noore Skulptori preemia ja Adamson-Ericu stipendiumi.

„Ajutine lahendus“ (2026) koondab eri asukohtadest kogutud improviseeritud uksehoidjaid, mis on sündinud praktilisest vajadusest, kuid aja jooksul muutunud ruumi püsivaks ja märkamatuks osaks. Kogutud uksehoidjad pärinevad teiste seas Stockholmi Moderna muuseumist, Kadrioru kunstimuuseumist, Eesti paviljonist Veneetsia biennaalil, Von Krahli teatrist, Arvo Pärdi keskusest ja paljudest muudest paikadest. Teos vaatleb ajutisi lahendusi, väikeseid igapäevaseid häiringuid ning seda, kuidas juhuslikud objektid ja harjumused hakkavad suunama meie liikumist, tähelepanu ja suhet ruumiga. Kogutud uksehoidjad kannavad endas nii oma päritolukoha kui ka kasutuse lugu. Installatsiooni esimene versioon oli selle aasta märtsis väljas Tallinnas ARS Showcase galeriis.

Lyoni biennaal on 1991. aastal asutatud üks rahvusvaheliselt olulisemaid kunstisündmuseid ja juhtiv kunstibiennaal Prantsusmaal. 2024. aastal külastas biennaali 285 000 inimest piletiga ja peaaegu 3 miljonit inimest avalikus ruumis. 2026. aasta biennaali kuraator on Catherine Nichols ja teemaks „To pass from one dream to another“.

Kaasaegse kunsti suursündmus Foto Tallinn toob järgmisel nädalal kunstipublikuni rahvusvahelise tippekspertidest žürii poolt rekordarvu kandideerijate hulgast valitud fotokunsti viimaste aastate paremiku ning sisutiheda programmi kunstikogujatele, kunstihuvilistele ja valdkonna professionaalidele. 

18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuval Foto Tallinn 2026 kunstimessil saab näha 45 kunstniku loomingut 15 riigist. Esindatud on 16 galeriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Toimub kunstikogujatele suunatud eriprogramm ning 15 sündmusest koosnev publikuprogramm mitmekülgsete tuuride, arutelude ja vestlustega. Eesseisval messil osaleb üle 90 väliskülalise ning kohapeal on teoseid tutvustamas galeristid ja kunstnikud ise.

„Fotograafia on keeruline meedium ja arvan, et just seetõttu tänapäeval eriti väärtuslik,“ kommenteeris Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. „See annab meile võimaluse treenida kriitilise mõtlemise oskust: mis on lavastatud, mis päriselt aset leidnud, mida  on manipuleeritud ja mida tehislikult loodud? Need asjad ei pruugi esmapilgul sugugi ilmsed olla. Pildi mõistmine sõltub sageli sellest, kas me teame midagi selle autorist, narratiivist, ajaloost ja kultuurilistest viidetest,“ lisas ta.

Eesti ainus kunstimess Foto Tallinn toimub üle aasta ja tänavu juba 12ndat korda. Rekordarvu kandideerijate hulgast valis rahvusvaheline žürii välja 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku, kokku saab messil näha 45 kunstniku teoseid 15 riigist. Foto Tallinnale on saabumas üle 90 väliskülalise – kunstikogujad; muuseumide, näitusemajade ja kunstifondide esindajad ja ajakirjanikud. Kohapeal on väljapanekuid tutvustamas messil osalevad galeristid ja kunstnikud.

„Igal korral erinev rahvusvaheline ekspertžürii annab kunstimessile oma näo, peegeldab kaasaegse fotokunsti üleilmset hetkeseisu ja tulevikupüüdlusi ning tagab kunstihuvilise jaoks kõrge kvaliteedi,“ sõnas Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. “Kunstimessid on üle maailma kõrgelt hinnatud formaat, neil saab kunstipublik kompaktseima ülevaate kunstivälja uusimatest suundadest ja võimaluse vahetult kohtuda galeristide ja kunstnikega,” kirjeldas Tähiste.

Käesoleval aastal, 18.–20. septembril Kai kunstikeskuses toimuvale Foto Tallinnale valitut iseloomustavad selge lähtekohaga fotograafilised praktikad, tugevad narratiivsed raamistikud ja eripärane visuaalne keel.

Lilian Hiob-Küttise sõnul on praegusel enneolematul piltide ületarbimise ajastul muutunud veelgi olulisemaks lood, mis ei allu domineerivatele visuaalsetele ja ideoloogilistele mustritele. Oluliseks muutub kriitiline suhe tõe ja narratiiviga ning küsimus sellest, kuidas isiklik vaatepunkt kujundab meie arusaama tegelikkusest. “Identiteet, kasvukeskkond, kogukond, perekonna lood, isiklikud mütoloogiad, aga ka selle maailma kõhedus ja kummastus, milles me elame – kõik need leiavad Foto Tallinnal erineval moel kunstilise väljenduse.”

Foto Tallinn 2026 žüriisse kuulusid Anna Tellgren (Moderna Museet, Stockholm), Jeppe Ugelvig (New York), Margot Samel (New York), Sara Giuliattini (Polycopies, Pariis) ja Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.–20. septembrini Kai kunstikeskuses. Osalejate info ja publikuprogramm: www.fototallinn.ee