Foto: EKA galerii
“Disain leiab ühiskonnas järjest laiemat kõlapinda oma võime tõttu loominguliselt ja tulemuslikult kaasaja põletavate ja keerukate küsimustega tegeleda. Disain aitab ette kujutada uusi viise toime tulla näiteks migratsiooni, jätkusuutlikkuse ja vaimse tervise probleemidega. Uute temaatikatega tegeledes arendame ka disainivaldkonda, mille üheks avaldumisvormiks on uued õppekavad,” räägib EKA disainiteaduskonna dekaan ja disaini uurija Ruth-Helene Melioranski.
EKAl on pikaajalised kogemused kõigis uute õppekavade valdkondades, kuid seni puudusid fokusseeritud võimalused saada vastava eriala eksperdiks. Sotsiaalse disaini vallas näiteks on aastaid tehtud koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, kus mõtestati ümber ja disainiti mitmeid patsienditeekondi ja teenusesüsteeme. Jätkusuutlikkuse teemad on läbivalt esindatud kõigis disaini õppekavades, ringdisain on oma taotlustelt fundamentaalsem, keskendudes kogu tööstuse ja tootmise ümberkorraldamisele. Näiteks on EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor DiMa aastaid Reet Ausi eestvedamisel uurinud võimalusi rõivatööstuse ringsemaks muutmist.
Ringdisaini õppekavale oodatakse inimesi, kes tahavad radikaalselt ja strateegiliselt disainida esemelise maailma ringset tulevikku, sest tänases keskkonnakriisis peab iga uue toote loomisel või vanade ümber disainimisel lähtuma säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Õppekava läbinud spetsialistid saavad olulisteks partneriteks Eesti ettevõtluses, majanduse arengus ja globaalsete eesmärkide saavutamisel. Õppekava juhivad kogenud disainerid ja ettevõtjad Stella Runnel ja Marta Konovalov.
Sotsiaalne disain asetseb eetika, poliitika, majanduse ja ökoloogia ristumispunktis, luues teadmisi, mille abil ühiskonda teisiti ette kujutada. Sotsiaalse disaini õppekava annab oskused mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes häälestuvad ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele teoreetikute või praktikutena. Õpitakse disainima teenuseid, jätkusuutlikke muutusi ja osalusmeetodeid koos kogukondade ja sidusrühmadega, et vastata tänapäevastele sotsiaalsetele väljakutsetele nagu vaimne tervis, jäätmekäitlus, migratsioon, ressursside taaskasutus, jätkusuutlik energia tootmine ja tarbimine ning oskus reageerida tekkivatele kriisidele. Õppekava juhib antropoloog ja materiaalse kultuuri uurija Francisco Martínez.
Taidestuudium ehk Craft Studies on loomingulisel stuudiotööl põhinev õppekava, mis avardab materjalikeskset loometööd ja mõtlemist, arendab kriitilist väljendusoskust, kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, spekulatiivsust ning tulevaste taidepraktikate kujundamist. Õppekava juhivad tunnustatud disainerid Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna sisseastumise kohta saab lisainfot siit ja vastuvott@artun.ee.
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!
Aastate jooksul on Tallinn Design House’ist kujunenud tuntud nimi, mille alla koondub eriilmelist Eesti disaini – rõivastest, ehetest, kottidest ja jalanõudest kuni looduskosmeetika, keraamika, mööbli, sisustuskaupade ja valgustiteni välja. Seda kõike on aastate jooksul hoidnud ja edendanud Tallinn Design House’i ühtehoidev disainipere
“Nüüd on aeg anda Tallinn Design House üle uuele omanikule. Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinn Design House kaubamärgi, veebipoe ja poesisustuse,” seisis teates. Enampakkumine pakub uuele omanikule võimalust saada toimiv Eesti disainiäri ja toimiv platvorm, et jätkata Eesti disaini tutvustamist ja müümist Tallinn Design House’i nime all.
Enampakkumine toimub kahes etapis. Esimese etapi indikatiivsed pakkumised tuleb esitada hiljemalt 30. oktoobril 2026 kell 12.00. Enampakkumise tingimused ja müüdava vara täpse koosseisu leiab: inkubaator.tallinn.ee/avalik-teave/
