Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Tanel Veenre poolt kureeritud ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja sugestiivsust rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,” räägib Tanel Veenre.

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024. aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Eesti ehtekunstnike ühisnäitus “Radikaalne pehmus” on avatud 26. juunist kuni 1. juulini Igreja da Madalena kirikus, mis asub aadressil Largo Madalena 1, Lissabon.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.