Lähemalt otsitakse vastust küsimusele, miks peaksid tehnoloogilised uuendused disainisektorile ning selles tegutsejatele korda minema: kas uued ajad nõuavad uudse mõtlemisega disainereid, kas disainerid suudavad tehisintellektiga võistelda või on neil oht töötuks jääda, mis üldse on Design 4.0 ning kas digitaalne kultuur aitab ka meie keskkondlikku jalajälge vähendada.
„Kogu tööstusrevolutsiooni jooksul on olnud selliseid disainirühmitusi, mis seisid vastu innovatsioonile, olgu selleks Art & Craft liikumine või juugendi vastuseis funktsionalismile. Samas näiteks Bauhausi eeskuju varal võib öelda, et mitte kõik disainerid ei ole uuenduste vastu. Selle asemel, et tehisintellekti kiire pealetungiga seotud väljakutseid tõrjuda, saame õppida muutustega kohanema ning oma erialal neid ära kasutama,“ tutvustas konverentsi teemat lähemalt Eesti Disainerite Liidu president ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
Konverentsi peaesinejaks on Surya Vanka, USA tööstusdisainerite liidu juht ja mitmeid auhindu võitnud digitaaldisaini guru, kellel on ka pikk kogemus Microsoftis disainiteemade vedamisega. Oma ettekandes „Disain ja AI – kas meie aja Oppenheimeri moment?“ räägib ta disainerite võtmerollist kindlustamaks, et tehisintellektist saaks ühiskonnale heaolu looja ning inimvõimete suurendaja, mitte see ei asendaks inimest ennast. „Kui ma töötan mingi probleemi lahenduse kallal, ei mõtle ma kunagi esmajoones esteetilisele küljele. Kui aga lahendus on valminud ja sellel puudub ilu, tean ma koheselt, et see lahendus on vale. Just need Bucky Fulleri sõnad inspireerivad ka minu enda lähenemist disainile,“ selgitas Surya Vanka.
Carlo Branzaglia Bologna Ülikoolist käsitleb teemat, kuidas vältida stereotüüpe tehisintellekti kasutamisel; disaini valdkonna innovaator Singapurist, Darren Yeo, selgitab, miks disainerid peavad muudatustega kohanema ja toob praktilisi näiteid esimeste sammude tegemiseks; interdistsiplinaarne disainer Haeun Kim tutvustab erinevaid AI ja disainerite koostöömudeleid ning arutleb loominguliste inimeste võimaluste ja probleemide üle, samas kui Göteborgi disainer Hugo Jonasson arutleb AI tööriistade kasutamise teemal.
Külalisesinejatega ühinevad ka Eesti disainieksperdid, nii näiteks uurib moedisainer Xenia Joost, kuidas tipptehnoloogia sulandub jätkusuutlike tavadega, juhtides loovaid ja keskkonnateadlikke lahendusi, mis kujundavad moe tulevikku, ning Tartu Ülikooli professor Jaan Aru arutleb, kas AI on loomingulisem kui inimintelligents ning milline on tehisintellekti mõju lastele ja haridussüsteemile. „Disainerina on minu põhimõtteks otsida lahendusi, mitte luua probleeme juurde. Nii juhibki minu teekonda soov läbi oma loomingu inimesi mõjutada, inspireerides positiivseid muutusi,“ rääkis Xenia Joost.
18.-24. septembrini toimub Krulli tehases järjekorras juba kaheksateistkümnes disainifestival Disainiöö, seekordse teemafookusega „DESIGN 4.0. AI: tööstus või töötus?“. Disainiöö järjest täieneva programmiga saab end kursis hoida veebilehel www.disainioo.ee.
Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.
Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”
Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.
Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.
Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).
Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.
Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.
Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas