Tallinnas ARSi kunstilinnakus avati nädalavahetusel Eesti Kunstiakadeemia tudengite osalusaktsiooniga keraamikute liidu toorsavi teemaline aastanäitus „Savihall sünd“, kus on eksponeeritud üle 30 autori töö. 

Sündmuse avas treimisega saviloopimise osalusaktsioon, mille lavastasid Stuudio 53 ruumides Anna-Liisa Villmann, Õnne Paulus ja Lilian Maasik EKA keraamikaosakonna juhataja professor Urmas Puhkani juhendamisel.

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus „Savihall sünd“ on sel aastal märgiline ja eriline – seda iseloomustab sada aastat keraamikaõpetust Eestis ja põletamata toores savi.

Eesti keraamikaõpetust on jagatud aastast 1923. Kunstiakadeemia keraamikaosakond sai 2023. aastal saja-aastaseks. Näitusel osalevad nii keraamikute liidu liikmed kui ka EKA keraamikaosakonna tudengid.

„Savihall sünd“ on koosloomisprotsessi näitus. Idee on savi mitte põletada ehk keraamikat keraamikud seekord ei näita. Esitletud on toore savi jõudu tema eheduses. Näitus on sündinud kohapeal läbi sadade sõrmede. Ruum on justkui keraamikute ühisstuudio, mille looklevatel savikallastel jutustab iga kunstnik oma lugu. Vaatajad saavad imetleda toore savi väge põletamata kujul, jälgida installatsiooni muutuseid materjali kuivamisel ja pragunemisel.

Näitus on avatud ARSi kunstilinnakus 31. juulini, esmaspäevast reedeni kell 12-18. Asukoht: Stuudio 98 (Pärnu mnt 154, ARS kunstilinnak).

Näituse kuraator on Ene Raud-Mägi ja graafiline kujundaja Cristopher Siniväli.

Näitusel osalevad keraamikud Merike Hallik, Kaja Altvee, Ene Raud-Mägi, Rita Randmaa, Maarika Saarelaht, Kauri Kallas, Ann Nurga, Elize Hiiop, Üllo Karro, Mariana Laan, Ingrid Allik, Rave Puhm, Karin Kalman, Jana Žgun, Mart Vaarpuu, Kärt Seppel, Triin Lehismets, Pille Kaleviste, Kersti Laanma, Kaupo Holmberg, Efy Zeniou, Annika Teder, Kersti Karu, Urmas Puhkan, Annika Vilippus-Kask, Margit Terasmees, Helle Videvik, Aino Saan, Siret Schutting, Maria Kim, Leena Kuutma, Anne Türn, Anna-Liisa Villmann, Õnne Paulus, Lilian Maasik ja Sergei Isupov.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.