Tallinnas ARSi kunstilinnakus avati nädalavahetusel Eesti Kunstiakadeemia tudengite osalusaktsiooniga keraamikute liidu toorsavi teemaline aastanäitus „Savihall sünd“, kus on eksponeeritud üle 30 autori töö. 

Sündmuse avas treimisega saviloopimise osalusaktsioon, mille lavastasid Stuudio 53 ruumides Anna-Liisa Villmann, Õnne Paulus ja Lilian Maasik EKA keraamikaosakonna juhataja professor Urmas Puhkani juhendamisel.

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus „Savihall sünd“ on sel aastal märgiline ja eriline – seda iseloomustab sada aastat keraamikaõpetust Eestis ja põletamata toores savi.

Eesti keraamikaõpetust on jagatud aastast 1923. Kunstiakadeemia keraamikaosakond sai 2023. aastal saja-aastaseks. Näitusel osalevad nii keraamikute liidu liikmed kui ka EKA keraamikaosakonna tudengid.

„Savihall sünd“ on koosloomisprotsessi näitus. Idee on savi mitte põletada ehk keraamikat keraamikud seekord ei näita. Esitletud on toore savi jõudu tema eheduses. Näitus on sündinud kohapeal läbi sadade sõrmede. Ruum on justkui keraamikute ühisstuudio, mille looklevatel savikallastel jutustab iga kunstnik oma lugu. Vaatajad saavad imetleda toore savi väge põletamata kujul, jälgida installatsiooni muutuseid materjali kuivamisel ja pragunemisel.

Näitus on avatud ARSi kunstilinnakus 31. juulini, esmaspäevast reedeni kell 12-18. Asukoht: Stuudio 98 (Pärnu mnt 154, ARS kunstilinnak).

Näituse kuraator on Ene Raud-Mägi ja graafiline kujundaja Cristopher Siniväli.

Näitusel osalevad keraamikud Merike Hallik, Kaja Altvee, Ene Raud-Mägi, Rita Randmaa, Maarika Saarelaht, Kauri Kallas, Ann Nurga, Elize Hiiop, Üllo Karro, Mariana Laan, Ingrid Allik, Rave Puhm, Karin Kalman, Jana Žgun, Mart Vaarpuu, Kärt Seppel, Triin Lehismets, Pille Kaleviste, Kersti Laanma, Kaupo Holmberg, Efy Zeniou, Annika Teder, Kersti Karu, Urmas Puhkan, Annika Vilippus-Kask, Margit Terasmees, Helle Videvik, Aino Saan, Siret Schutting, Maria Kim, Leena Kuutma, Anne Türn, Anna-Liisa Villmann, Õnne Paulus, Lilian Maasik ja Sergei Isupov.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.