Aasta tagasi formaatsaate “Eesti otsib superstaari” 9. võitjaks kroonitud ANT avaldas kohe, et tema järgmiseks eesmärgiks on Eesti esindamine Eurovisioonil. Äsja ETVs esitletud Eesti Laulu finaallugude hulgas oli ka Türgi päritolu ANTi võistluspala “Tomorrow Never Comes”, mis kirjutatud koos Merili Käsperi ja Berliinis resideeruva Rootsi hitimeistri Kim Wennerströmiga.

“Võimalus esindada Eestit sellisel suurel laval oleks mulle tohutu au. Minu lugu räägib elust – selle tõusudest ja mõõnadest, rõõmudest ja raskustest. Tahtsin luua midagi, mis tuletaks inimestele meelde, kui tähtis on hinnata seda teekonda, millel me oleme,” räägib laulja lisades, et see laul on meeldetuletus, et isegi keerulistel aegadel ei tohiks me oma unistusi edasi lükata. “Me peaksime elama nii, nagu homset ei oleks, ning leidma julgust teha seda, mida armastame.”

ANTi jaoks on oluline, et iga inimene leiaks sellest loost midagi enda jaoks: “See ei ole ainult minu lugu – see on meie kõigi lugu. Usun, et selles on jõud ja sügavus, mis puudutab igaüht. Olen selle loo loonud koos imeliste inimestega m els ja Kim Wennerstöm, kes koos minuga jätsid sinna loosse osa endast. Kui ma seda esitan, annan endast kõik, et see jõuaks publikuni siiralt ja hingest. Usun, et minu loos on olemas kõik elemendid, mis ühes väga edukas euroloos olema peaks!”

ANTi võistlusloo “Tomorrow Never Comes” video filmiti Ida-Virumaa ikoonilistes lokatsioonides nagu Narva Kreenholmi manufaktuur ja Kiviõli tuhamäed koostöös Viru Filmifondi ning MUBAga. Produktsiooni firma Wedia ja režissöör Tristan Luige idee järgi viib muusikavideo vaatajad postapokalüptilisse maailma, kus käsitletakse elu, surma ja üksinduse keerulisi teemasid: “Video keskmes on Anti-tegelane, kes liigub külmas ja lagunenud keskkonnas, tehes valikuid, mis määravad tema eksistentsi. Muusikavideo eriliseks lisaks on balleti tantsijad, kelle elegants ja liikumisstiil loovad tugeva kontrasti keskkonna külmusele ja kõledusele. Tantsijate graatsilised liikumised esindavad elu ja ilu isegi kõige hävinumas maailmas, andes videole emotsionaalse ja visuaalse sügavuse.”

ANT astub võistluslooga “Tomorrow Never Comes” üles Eesti Laulu finaalis, mis toimub 15. veebruaril Unibetibet Arenal.

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.