Uus singel räägib ANTi sõnul igatsusest: “Sellest raskest ja kurnavast tundest, mis tekib, kui sinu elust on keegi või miski puudu, keda või mida sa väga armastad. Loodan, et iga inimene suudab sellega samastuda ja sellele laulule oma tähenduse luua. Loo keerulised emotsioonid on kuulajateni toodud läbi looduse kujundite, näidates, kuidas loodus võib peegeldada inimsüdame sügavamaid tundeid. Loo sõnade üks autoritest on Lauri Räpp, kellel on eriline oskus luua tähenduslikke seoseid loodusega. Ja eriliseks teeb ka laulu minu jaoks rida “kui sind pole siin”, sest see on esimene eestikeelne lause, mille ma ise selles laulus kirjutasin.”
ANT on laulnud ennast eestlaste südametesse oma võimsa lauluhääle ja vaba lavalise olekuga. Esimest korda sulatas Türgist pärit artist televaatajate südamed 2022. aastal Kanal 2 telesaates “Ma näen su häält”. 2023. aasta kevadel võitis ta WAF laulukooli traditsioonilise lauluvõistluse Best of WAF-i vanemas vanusegrupis. Samal aastal võitis ta “Eesti otsib superstaari” üheksanda hooaja, kus ta paistis silma oma vapustavate esitustega, mis rabasid jalust nii publiku kui ka žürii. Ant ilmutas oma debüütsingli “Meil on veel lootust” 2023. aastal ning sellele järgnes 2024. aasta alguses edukas singel “Tähealleel”. Hiljuti alustas ANT koos oma plaadifirma Universal Music ametikaaslaste Elina Borni ja Merilin Mälkiga cover’ite bändi Project EDM, millega esitatakse tuntuid tantsumuusika hitte.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.