Jalusega retuusid
Sellest vaimustusest oleme kirjutanud siin lehel varemgi ning ääretult hea meel oli näha, et Ivo Nikkolo soosib selle trendi jätkamist ka helgemal hooajal eriliselt efektses punase ning helesinise kombinatsioonis.
Õlad paljaks, või siis mitte
Pärast suviseid off-shoulder pluuse ei olegi vaja on-shoulder’eid selga tõmmata, vaid lasta hoopiski riietuse pealmisel kihil õlad katmata jätta. Kuigi kindlasti leidub igal aastaajal fashionista’sid, kes külmast hoolimata trendile oma tervise annavad, toetame meie 100% Ivo Nikkolo lähenemist ning soovitame selle õlamängu juures kihte pigem juurde panna kui vähemaks võtta.
Kui üks on parem kui kaks
Me räägime varrukatest. Meile on ütlemata meelt mööda Ivo Nikkolo stilistikamäng komplektide varrukatega, kus mitmelgi korral leiti, et üks on parem kui kaks. Olgu siin tegu praktilise käiguga, arvestades meie muutliku ilmaga, või ennustavad sellist lähenemist teisedki moegigandid, meie oleme igatahes kahe käega poolt (isegi, kui ühele neist varrukat ei jagunud).
Tutvu Ivo Nikkolo trendinäidetega allolevas galeriis!
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!