Kõnealune album “akustiline elektronmuusika” on salvestatud Alexela kontserdisaali laval nii helis kui ka pildis. Muusikutena löövad akustilistel töötlustel kaasa Mattias Tirmaste kitarril ja basskitarril ning Joonas Mattias Sarapuu klahvidel. Vokaalidel lookleb loomulikult An-Marlen.
“Me oleme Joonase ja Mattiasega juba minu esimese albumi ajast saadik koos musitseerinud ja sellel sügisel saime uuesti üle pika aja kokku,” räägib pillimeestega heast klapist An-Marlen. “Lõpuks juhtus nii, et minu kahe albumi parimad palad pugesid akustiliselt tänu poistele nii sügavale mu südamesse, et otsustasime need kõik linti võtta ja teieni tuua. Siia hämarasse aastalõppu, jõulueelse kingitusena. Otse minu südamest teie omadesse!”
Kuula uut albumit Spotifyst!
Olgu lisatud, et An-Marleni näeb ja kuuleb juba peagi juba D3 laval, seda 21. novembril. Kontserdi puhuks naaseb Eestisse tagasi ka boipepperoni ja saadab An-Marleni vokaali bassiste süntesaatorite ja elektroonilise rütmika tuules pika öö vältel. Uuri lisa siit.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!