Foto: Pressifoto

Adolfas Šaulyse ja Mari Relo-Šaulyse näitus “50/50”

A-Galerii SEIFIS on homsest, 28. märtsist avatud metallikunstnike Adolfas Šaulyse ja Mari Relo-Šaulyse näitus “50/50”.

Kunstnikud võtsid näitusega ette küsimuse, kuidas jagada tööd võrdselt, kui on tegemist koostööga: “Arvasime, et olime leidnud ideaalse lahenduse, kuid päriselus see siiski ei toiminud. Olime kokku leppinud, et kumbki meist loob teoseid, millele teine saab oma osa juurde lisada. Selle asemel hakkas arenema hoopis teine lugu – kahemehesae kujutis ja tsitaat Marcus Maniliuselt „Töö on juba iseenesest nauding” (lad. „Labor est etiam ipsa voluptas”) kujunesid motoks, millest otsustasime edaspidi oma näitusetööde loomisel lähtuda. Olulist rolli mängib näituse puhul selle toimumiskoht – SEIF kui A-Galerii näituseruum ja seif kui paik, kuhu saab ladustada elu jooksul kogutud väärtused.”

Adolfas Šaulys ja Mari Relo-Šaulys on Tallinnas tegutsev kunstniketandem, kelle looming keskendub ehtekunstile ja kontseptuaalsetele installatsioonidele. Mõlemad on omandanud hariduse Eesti Kunstiakadeemias, kuuluvad Eesti Kunstnike Liitu ning osalenud arvukatel näitustel üle Euroopa, samuti Hiinas ja Austraalias, kus nende teoseid leidub ka mainekates muuseumikogudes. Nende looming ühendab traditsioonilised meistrioskused kaasaegse eneseväljendusega, käsitledes sageli inimkonda puudutavaid teemasid põimitult isiklike lugudega. Mitmete isikunäituste ja auhindade, sealhulgas Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaatidena on nad jätnud endast märkimisväärse jälje Baltikumi kunstimaastikule.

Näitus jääb avatuks kuni 26.04.2025.

Veel sarnaseid artikleid


Azzedine Alaïa
Foto: Foundation Azzedine Alaïa

Pariisis ootab uus Azzedine Alaïa näitus

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


Veneetsia Merike Estna
Foto: Merike Estna | Marta Vaarik.

Veneetsia kunstibiennaalil avatakse Eesti paviljon „Lekkiva taeva maja“

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid