Reedel, 6. jaanuaril 2023, kell 18.00 avatakse A-Galerii haarav näitusehooaeg kolme uue väljapanekuga AKENDEL: Sille Luiga “LUUSER POETRY”, Tatiana Iakovleva “SÕNUMID” ja Oscar Wippermanni “PYTHAGORAS RANNAS”. Näitused püsivad avatuna 26. veebruarini.

Kohaliku ehtekunsti olulisim näitusepind A-Galerii pakub alanud aastal kultuurielamusi läbi 28 erineva näituse, mis toimuvad nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Aasta jooksul saab teiste seas näha näiteks Keiu Koppeli, Maria Valdma Härmi, Kristiina Lauritsa, Valdek Lauri ja Raili Vinna väljapanekuid. Rahvusvahelises programmis osaleb tegijaid muu hulgas Norrast, Põhja-Makedooniast, Saksamaalt, Soomest ja Islandilt.

Haarav näitusehooaeg alustab 6. jaanuari õhtul piduliku sündmusega, kus avatakse kolm uut väljapanekud AKENDEL: Sille Luiga “LUUSER POETRY”, mis inspireeritud klassikalisest käsilaost trükikunstis ning ka trükimasina leiutajast Johannes Gutenbergist; Tatiana Iakovleva kalligraafiat, ehtekunsti ja loodust ühendav näitus “SÕNUMID” ja Oscar Wippermanni “PYTHAGORAS RANNAS”, kus saab näha töid, mis valmistatud looduslikest materjalidest nagu loomaluu, eebenipuit, siid ja puuvill.

Aasta esimeseks näituseks SEIFIS on möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri (1944-2022) mälestusnäitus, mis koondab tema imelist loomingut ning mälestab Tüüri kui suurt ehtekunstnikku ja ühtlasi ka A-Galerii idee algatajat, asutajat ning selle kauaaegset hingehoidjat. Lia Tüüri mälestusnäitus on galerii SEIFIS üleval 13.01–11.02.2023.

A-Galerii näituseprogrammi koostavad galerii kuraator Helle Ly Tomberg ning ehtekunstnikest koosnev juhatus. Programm planeeritakse ette aastaks ning osalemiseks toimub igal aastal avatud konkurss, kuhu on oodatud osalema kunstnikud, kelle looming lähtub kaasaegsest ehtekunstist, käsitöölistest praktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga laiemalt.

A-Galerii näitusehooaja avasündmus toimub A-Galeriis reedel, 6. jaanuaril kell 18.00 ning on kõigile huvilistele tasuta külastamiseks avatud nagu ka kogu ülejäänud aasta näituseprogramm.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.