10.-16. septembrini toimuv XIII Disainiöö, mille tänavune fookus on inimsõbralikul linnakeskkonnal, avalikustas eelmisel nädalal ametliku programmi ning kostitab kõiki huvilisi muuhulgas ka mitmesuguste väljapanekutega. Selleks, et mahukas programmis orienteerumine kulgeks hõlpsamini, toome välja viis näitust, millele kindlasti pilk peale tasub heita.

Teedrajava arhitektuuri ja vineermööbli lugu

30. augustil Arhitektuurimuuseumis avatav Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud põnev ajaloonäitus toob vaatajateni lisaks Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjalile ka Lutheri tehase tootenäiteid ning replikatsioone Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt. Näitus on avatud 30. septembrini.

Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus

Viru Keskuse aatriumis avatakse 10. septembril Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus, kus on väljas tootedisainiauhinna BRUNO, graafilise- ja veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri preemia SÄSI nominentide tööd. Näitus on avatud 23. septembrini.

Human Cities ehk Inimlikud Linnad

Näitus Human Cities tugineb projektile “INIMLIKUD LINNAD esitab väljakutse linnadele”, mis  käsitleb kaasaegse linna mahtu ja ühisloomet. Balti Jaama ootesaalis avatav näitus on koostatud üheteistkümne linna, sealhulgas Tallinn, nelja aasta koostööl valminud raamatu materjalide põhjal ning kajastab sel perioodil toimunud eksperimente, arutelusid, meistriklasse ning töötubasid. Näitusel esitletakse esimest korda Eesti tiimi lõpp-produkti – lõõgastuskapslit “HÄLO” ning toimub ka projekti tulemusi kokkuvõtva raamatu esitlus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Aalto EXIT Arhitektuurikool

Balti Jaama ootepaviljonis avatav näitus käsitleb kaasaegset Soome arhitektuuri. Näitusel tulevad esitlusele The Exit School of Architecture 14 hiljuti lõpetatud projekti ja diplomitööd, milles on loobutud standardsetest ehitusmeetoditest eesmärgiga leida kaasaegses linnas ja maastikul disainiprobleemidele individuaalsemaid lahendusi, säilitades samal ajal materjalide ja ruumilise väljenduse osas sellised ühised esteetilised väärtused nagu lihtsus ja looduslähedus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

iF DESIGN Talendiauhind

iF DESIGN TALENDIAUHIND on üks suuremaid ja prestiižsemaid konkursse disaini vallas tudengitele ja äsja ülikooli lõpetanutele. Kaks korda aastas toimuval konkursil on neli erinevat teemat: targad kodud, ühendatud linnad (visioonid linnadest ja nende elanikest), ühiskondlikud väärtused, elu ja inimkond (ühine eksistents), tillukesed korterid (väikese pinna maksimaalne kasutus) ning tulevikutervishoid (tehnoloogia kasutamine teeb meid tervemaks). Disainiöö raames Balti Jaama ootepaviljonis avataval näitusel esitletakse esimese ja teise teema 31 võitjat. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Lisaks eelpool väljatoodud näitustele soovitab Disainiöö kindlasti läbi astuda ka Ungari digitaalse käsitöö laboratooriumi MOME uusi digitehnoloogiaid otsivalt näituselt Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ning vaadata Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis disaini- ja arhitektuurikoolide väljapanekut tudengite lõpu- ja koolitöödest. Mõlemad näitused avatakse 11. septembril.

XIII Disainiöö sündmustega saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil www.tallinndesignfestival.com.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Sel reedel, 5. detsembril kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga “Üks ta kõik”, kus osaleb 64 kunstnikku. Näituse kuraator on Sille Luiga.

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.