Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.

Alles hiljuti kirjutasime Portailis, et Metropolitani kunstimuuseum pühendab oma 2027. aasta suure moenäituse John Gallianole. Nüüd on plaan saanud ootamatu lõpu: Met ja Galliano teatasid, et 2027. aasta mais avatama pidanud „John Galliano: Horizons” jääb ära.

Galliano nelja aastakümmet hõlmav ülevaatenäitus pidi koondama rõivaid, aksessuaare ja hulganisti arhiivimaterjale alates tema 1984. aasta Central Saint Martinsi lõpukollektsioonist kuni Givenchy, Diori ja Maison Margiela perioodideni. Näitusest oleks saanud kolmas Meti kostüümiinstituudi suuremahuline väljapanek, mis on pühendatud elusolevale moeloojale – varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. ja Rei Kawakubo 2017. aastal.

Galliano näituse väljakuulutamisele järgnes aga kriitika, mille keskmes oli küsimus, kas ja kuidas peaks institutsioon tunnustama Galliano loomingulist pärandit tema skandaalset minevikku arvestades. Galliano vallandati Diorist 2011. aastal pärast antisemiitlikke ja rassistlikke väljaütlemisi. Debatile lisas kaalu asjaolu, et 2027. aasta Met Gala oleks täpselt langenud kokku holokausti mälestuspäevaga.

Galliano sõnul sündis otsus näitusest loobuda pärast põhjalikke arutelusid Meti ja teiste asjaosalistega. Oma avalduses võttis ta jätkuvalt vastutuse minevikus põhjustatud valu eest ning rõhutas, et sisuline heastamine ei sünni näituse, institutsionaalse tunnustuse ega ühe avaliku žesti kaudu, vaid on pidev protsess, mis väljendub kuulamises, õppimises ja inimese käitumises aja jooksul. Moelooja lisas, et ei soovi enda ümber käiva debati tõttu Meti keerulisse olukorda panna ega juhtida tähelepanu kõrvale kostüümiinstituudi tööst.

Meti kostüümiinstituudi peakuraator Andrew Bolton ütles Meti avalduses, et mõistab näituse põhjustatud valu ja muret ning toetab pärast põhjalikke arutelusid disaineri otsust projektiga mitte jätkata. Anna Wintour, kes on aastakümneid olnud Met Gala keskne korraldaja ja Galliano karjääri taastumise üks mõjukamaid toetajaid, nimetas disaineri otsust väga julgeks.

Mis saab 2027. aasta kostüümiinstituudi kevadnäitusest ja sellega seotud Met Galast, pole täna veel teada.