Programmi üheks tähelepanuväärsemaks sündmuseks on Jackie Chani roll draamakomöödias „Mängime kodu”, kus märulifilmide legend astub üles hoopis Alzheimeri tõbe põdeva mehena. Sama isiklikku mõõdet kannab ka režissöör Li Taiyani lugu, mis on inspireeritud tema enda perekonna kogemusest. Teise oodatud nimena jõuab Tartusse Emilia Clarke, keda näeb ulmelises romantilises draamas „Teine elu”, mille maailma esilinastus toimus tänavusel Tribeca festivalil.
Rahvusvahelisest programmist leiab veel Igor Šeregi menuka komöödia „Pulmad”, Alex Camilleri Malta-hõngulise muusikalise draama „Żejtune”, Aina Cloteti Cannes’i programmis „Kriitikute nädal” linastunud „Elagu elu!” ning Géraldine Nakache värske suhtepsühholoogilise draama „Mõtle head”.
Esimest korda on Tartuffi vabaõhukinos kavas ka eraldi lühifilmide õhtu „Shorts@Tartuff: lühkarid, armastusega”, mille programmi on koostanud PÖFF Shorts. Festivali avafilmiks on Tai režissööride linateos „Gohan – valge koer”.
Samuti jõuavad vabaõhuekraanile ka armastusfilmide klassikud, nende seas Baz Luhrmanni „Moulin Rouge”, Pedro Almodóvari „Seo mind! Ahelda mind!”, Rob Reineri „Ole minuga”, Martin Scorsese „Hirmu neem”, Jacques Deray „Bassein” ja Thea Sharrocki „Mina enne sind”. Lisaks linastuvad Elektriteatris dokumentaal- ja noortefilmid.
Kõik Tartuffi seansid on publikule tasuta. Festivali programmi ja lisainfo leiab Tartuffi kodulehelt tartuff.ee.
Tänavune MoeKunstiKino programm viib vaataja nii Prantsuse kino ja moe kuldajastusse, rahvusvaheliste luksusbrändide telgitagustesse kui ka kaasaegse kunsti ja moe kokkupuutepunktidesse. Festivali 2026. aasta valikus on üheksa filmi, mille peategelasteks on teiste seas Brigitte Bardot, Kenneth Cole, Brunello Cucinelli ja Yayoi Kusama.
„MoeKunstiKino on 11 aasta jooksul kasvanud festivaliks, kus mood on alati millegi enama lähtepunkt. Filmide kaudu saab vaadata, kuidas sünnivad ikoonid ja brändid, millised lood on peidus tuntud nimede taga ning millist rolli mängivad loovus, ambitsioon ja väärtused meie kultuuris,“ ütleb festivali juht Helen Saluveer.
Üheks festivali tänavuseks oluliseks dokumentaaliks on „Bardot“, mis pakub intiimsema vaate möödunud aasta lõpus meie seast lahkunud rahvusvahelise moe- ja stiiliikooni Brigitte Bardot’ elule, tööle ja pärandile. Bardot’ 1950.–1960. aastate vaba ja loomulik stiil mõjutas tugevalt naiseliku moe kuvandit ning tema välimusest said alguse rahvusvahelised trendid – alates paljastest õlgadest ja gingham-mustrist kuni balletikingade ja meremehesärkideni.
Teise olulise filmina toob festival ekraanile dokumentaalfilmi „Mees, kellel on sisu: Kenneth Cole’i mõju“. Film jutustab moedisainerist ja ettevõtjast Kenneth Cole’ist, kes on nelja aastakümne jooksul sidunud oma ettevõtluse järjekindlalt ühiskondlike eesmärkidega. Dokumentaal käsitleb muu hulgas tema tegevust AIDS-i ennetamise, kodutuse vähendamise, LGBTQIA+ õiguste, kodanikuõiguste ja sotsiaalse õigluse teemadel ning näitab, kuidas ühiskondlikust sõnumist sai osa tema brändi identiteedist. „Moest räägitakse sageli eelkõige esteetika ja trendide kaudu, kuid tegelikult on mood alati seotud ka ühiskonnaga. Kenneth Cole’i lugu on hea näide sellest, kuidas disainer ja bränd saavad võtta sõna teemadel, mis ulatuvad rõivastest palju kaugemale,“ selgitab Saluveer.
Seoses tuntud naiskunstniku Yayoi Kusama lahkumisega jõuab erilinastusena ekraanile taas 2018. aasta dokumentaalfilm „Kusama: lõpmatus“. Moe ja kunsti piire ületava loojana tuntud Kusama pühendas oma elu radikaalsele loomingule ning kujundas aastakümnete jooksul endale koha maailma kunstiajaloo kõige tuntumate ja mõjukamate naiskunstnike seas.
MoeKunstiKino 11. hooaja programmis on veel filmid „Marc Sofia pilgu läbi“, „Alasti ambitsioon“, „Akris – pärandiga mood“, „Brunello, elegantne visionäär“, “Gucci, skandaalide impeerium” ja „Suu täis kulda“. Filmiseansse juhatavad sisse kodumaised eksperdid nagu Kristi Kongi, Ülle Suurhans-Pohjanheimo, Kristi Pärn-Valdoja ja teised.
Moefilmide festival MoeKunstiKino toimub 6.–11. oktoobrini 2026 kinos Sõprus Tallinnas ja kinos Elektriteater Tartus. Piletid on müügil kinode veebilehtedel ja kassades. Filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiiritega. Lisainfo www.moekunstikino.ee.
Balti film pole PÖFFi programmis mõistagi uus nähtus. Esimene sellele pühendatud võistlusprogramm toimus aastatel 2008–2011 ning naasis 2018. aastal. Alates 2025. aastast võistlevad Balti mängu- ja dokumentaalfilmid eraldi programmides. Tänavune fookus kujuneb aga seni mahukaimaks, ulatudes värskest filmiloomingust restaureeritud klassikani. Tavapärasest enam on Eesti, Läti ja Leedu projekte esindatud ka Industry@Tallinn & Baltic Eventi programmis.
„Kolm riiki võivad eraldi olla väikesed, aga koos moodustavad suure ja järjest põnevama filmiregiooni,” sõnab PÖFFi kunstiline juht Triin Tramberg, kelle sõnul on juubeliaasta fookus ühtlasi vahekokkuvõte aastatepikkusest tööst.
Ajastus pole juhuslik. Balti kino rahvusvahelist nähtavust on viimastel aastatel kinnitanud Gints Zilbalodise Oscari võitnud „Vooluga kaasa”, Anna Hintsi Euroopa filmiauhinnaga pärjatud „Savvusanna sõsarad” ning Marija Kavtaradzė Sundance’il parima režii auhinna saanud „Aeglaselt”. Üha enam toimib Baltikum ka ühise filmiruumina, kus liiguvad üle piiride nii autorid, kaastootjad kui ka rahvusvahelised produktsioonid.
Pimedate Ööde filmifestival toimub Tallinnas 6.–22. novembrini. Uuri lisa poff.ee.