Maailmalavadel sooja vastuvõtu pälvinud Duo Ruut on kahe erineva muusikalise tausta ja maitsega muusiku ühisosa. Viimase paari aasta jooksul enam kui 20 riigis suurtel festivalidel ja kontserdisaalides tuuritanud ning muusikamaailma tähtedega lavasid jaganud koosseisu väljakutseks on lasta oma kujutlusvõime kastist välja ja pakkida oma olemuselt minimalistlik muusika uusi ja erutavaid ideid tihedalt täis. Duo Ruut kombib piire kahekesi ühel kandlel ent nagu mainekas briti ajakiri “Mojo” tabavalt väidab, loovad nad bändisuuruse helimaailma. See on tervik juurtele tuginevatest tekstidest, kaasaegsest heliloomingust ning unikaalsest lähenemisest.
2025. aasta juunis ilmus Duo Ruudu tänaseks rahvusvaheliselt väga edukas album “Ilmateade”. Nimelt räägivad pea kõik lood albumil ühel või teisel viisil ilmast – mõned üsna sügavalt ja metafooriliselt, teised aga väga otseselt. Album peegeldab ühtlasi noorte talentide viimaste aastate arenguid ja seikluseid. “Selle albumiga viime tüki Eestit välismaale, aga ka väikesed tükid välismaad ja oma seiklusi Eestisse,” kirjeldab Duo Ruut.
Auhinnatud plaat on lühikese ajaga saanud positiivset tagasisidet nii kodumaal kui piiri taga, näiteks märgiti “Ilmateade” maineka briti väljaande The Guardiani poolt kuu folgialbumina, rääkimata positiivsetest arvustustest erinevates väljaannetes, sh Rolling Stone. Ühtlasi jõudis “Ilmateade” ühe vanima ja suurima USAs toimetava veebientsüklopeedia ja muusikameedia portaali All Music 2025 aastakokkuvõttesse, kus rivistatakse möödunud aasta sadakond olulisimat kauamängivat kogu maailmast, kõrvuti Bad Bunny, Lady Gaga, Deftones jpt artistidega. Möödunud suvel esitles Duo Ruut oma uut albumit Euroopa suurimal festivalil Glastonbury.
Soome artisti Antti Paalaneni saatus metsiku akordionimängijana sai alguse õnnelikust juhusest: noor Antti astus Alavuse muusikariistade poodi, silme ees pilt elektrikitarrist, kuid poes köitis tema tähelepanu hoopis kaunis ja paeluv akordion. Siit ei olnud enam tagasiteed ning täna võlub Kokkola linnas elav Paalanen kontserdipublikut üle kogu maailma oma ainulaadse esinemisviisiga – kaherealine akordion, techno ja kurgulaul. Paalaneni üllatusi täis cover-videod sotsiaalmeedias on jõudnud miljonite vaatajateni.
The Cure on üks tunnustatumaid ja pikemalt tegutsenud bände kaasaegse muusika ajaloos. Alates 1978. aastast, mil bänd tegutsemist alustas, on nad välja andnud hulgaliselt kriitikute ja fännide poolehoidu pälvinud albumeid ning nende pea viis aastakümmet kestnud karjääri mõju on endiselt tuntav nii fännide kui paljude teiste artistide seas üle mitme põlvkonna.
Piletid 9. augustil toimuvale The Cure kontserdile on müügil Piletilevis.
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.
Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.
Kuula Heleza uut albumit siit.