„Jazzkaare kontserdisaalid on sel päeval avatud kõigile muusikasõpradele ja pühapäevas uitajatele. Päeva jooksul kõlavad nii eestikeelsed laulud, funk ja fusion, prantsuse klassika kui ka värske omalooming, õhtu lõpetab aga filmilikult õhuline ja mõnusalt jazzilik Antonio Tensuro Bänd,” sõnab Jazzkaare programmi manager ja produtsent Birgit Krullo.
Päev algab Fotografiskas Laulustuudio Laulumarjad laululaste ja Mari Jürjensi kontserdiga, kus kõlavad Jürjensi kaunid eestikeelsed laulud autori enda ning noorte solistide, duettide ja ansamblite esituses.
Telliskivi Loomelinnaku F-hoone Mustas saalis pannakse tasuta kontsertide päeval püsti MUBA lava, kus astuvad üles Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppivad tulevased staarid oma esimeste bändidega. See on harukordne võimalus kuulata noori talente nende muusikalise teekonna alguses.
Põhja Konna terrassil toob päikese välja funk– ja fusion-võngetega MUBA Bigband Goes Lettuce – energiline 25-pealine koosseis, kes teeb kummarduse 1992. aastal USAs loodud funk-instrumentaalkollektiivile Lettuce. Lisaks noortele muusikutele kuuleb laval ka üllatussoliste.
Rebecca Kontus toob oma Édith Piafi portreekontserdiga Fotografiskasse Pariisi hõngu. Kavas „Hymne à l’amour” kõlavad Piafi ajatuks saanud laulud, nende seas „La vie en rose” ja „Non, je ne regrette rien”, mille helid viivad kuulaja kaugete aastakümnete taha, kui valitsesid melanhoolia, kirg ja elegants. Rebeccaga koos loovad meeleolu Tiit Kalluste akordionil ja Taavo Remmel kontrabassil.
Pärastlõunal saab Stella Soomlaisi stuudiopoes kuulata Alikat hoopis teises võtmes kui oleme harjunud. Eesti ühe omanäolisema noore artisti võimas ja väljendusrikas hääl kõlab seekord hubases duoformaadis koos kitarrist Markus Nurmsaarega. Kavas on Alika omalooming, kus põimuvad tundlik popp, sosistavad meloodiad ja isiklikud lood.
Ühiselt laulma kutsub Von Krahli baaris Créa Pop-Up koor. Koos tehakse lihtsaid hääle-, rütmi- ja improvisatsiooniharjutusi ning õpitakse selgeks üks lugu. Sünnib hetkekoor, kus keskendutakse kuulamisele, üksteise toetamisele ja ühise kõla loomisele. Juhendajad on Maria Väli ja Susanna Aleksandra Veldi, kitarril Karl Madis Pennar.
Fotografiskas astub üles ka Sten-Olle & nii edasi – kooslus, mis on ühtaegu lahe, põnev ja pisarateni ilus. Teel hiphopilavadele teeb Sten-Olle Jazzkaarel põgusa peatuse, et jagada oma atmosfäärilist helimaailma ja sooja lavaolekut. Laval on Sten-Olle Moldau, Tõnu Tubli, Martin-Eero Kõresaar, Jaan-Eerik Aardam, Simone Minn ja Markus Bachmann.
Tasuta kontsertide päeva lõpetab Fotografiskas Antonio Tensuro Bänd, kelle kriitikutelt juba heakskiidu pälvinud debüütalbum “Kära ja müra” sisaldab täpselt 38 minutit muusikat, mis on jazzilik, filmilik ja retrohõngulise idamaise varjundiga.
Lisaks kontsertidele saab päeva jooksul külastada plaaditurgu Jazzkaare infopunktis, võtta osa Telliskivi Loomelinnaku tuurist ning astuda sisse Pamela audiobaari kuulamisklubisse „Jazzkaare plaadiriiul“. Uuri lisa jazzkaar.ee.
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.
Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.
Kuula Heleza uut albumit siit.