21. märtsil Kai kunstikeskuses avataval näitusel “Lahtivõetud vaade” uurivad eesti kunstniku Paul Kuimeti ja norra kunstniku Magnhild Øen Nordahli uued ja hiljutised teosed visuaalse representatsiooni ning ruumide ja objektide vahetu kogemuse vahelist suhet. Näituse kuraator on Anthea Buys.

Näituse pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul funktsionaalse objekti, tööriista või masina erinevad osad on kujutatud nähtavana, et näidata, kuidas neid tuleks kokku panna. Lahtivõtmine ümberkujundamise eesmärgil on ka näituse keskne metafoor.

“Lahtivõetud vaade” esitleb kahte paralleelset, kuid omavahel ristuvat kunstilist uurimust: Kuimeti uued analoogsed foto- ja filmiteosed võtavad lähtekohaks käsitsi joonistatud eluruumide arhitektuuriplaanid. Need joonised muunduvad läbi objektiivipõhise vaatamise ja selle materiaalsete väljundite – läbi sügavate fotopindade ja 16 mm filmi iseloomuliku materiaalsuse.

Nordahli skulptuurid käsitlevad samuti materiaalse ja visuaalse tõlke rännakuid, tema praktika on korraga nii uurimuspõhine kui kehastunud. Näitusel eksponeeritud teosed vaatlevad, kuidas me kogeme objekte, mis on läbinud digitaalseid ja füüsilisi muutusi, mis omakorda viivad muutusteni vormis, funktsioonis ja kultuurilises tähenduses. Kahe sügavalt tervikliku praktika kõrvutamine näitusel “Lahtivõetud vaade” viitab olulisele seosele skaala, kujundiloome, materiaalsuse, kehastumuse ja taju vahel.

„Lahtivõetud vaade“ on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026. Uuri lisa kai.center.

10. märtsil kell 16.00 avatakse Viru Keskuse aatriumis juba kümnes traditsiooniline Eesti Kunstiakadeemia eksperimentaalvormide näitus. Seekordne näitus kannab nime “Tuba nr Sinine” ja on iga-aastane EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite katsetuslike vormide näitus, kus moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel otsiti uus elu Tallink hotellide ja laevade ringlusest välja võetud voodilinadele. 

Tänavune näitus viib seekord külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid ometi kummastavalt tuttav. Esitletavad teosed on valminud üle kuu aja kestnud kursusel. Läbi kanga punumise, narmastamise, vahatamise ja muude meetodite sünnib lihtsast voodilinast midagi ulmelist. Vihje algmaterjalile annavad tööde teemad, milles kohtuvad erisugused hotellikülastajad ja kummastavalt tuttavlik interjöör.

„Seekord visati tudengid silmitsi sinise kangaga – materjaliga, mis esialgu ei lubanud midagi erilist. Aga just see näiline neutraalsus muutus provokatsiooniks. Kangast ei hellitatud, vaid painutati, väänati ja nihestati, kuni algne vorm ja identiteet hakkasid lagunema. Algne materjal kaotas oma näo, oma loogika ja turvalise tähenduse. Lõpptulemuses on sinine kangas vaid mälestus – raskesti äratuntav, ümber mõtestatud ja täielikult üle võetud tudengite poolt,” kommenteerib töötoa üks juhendajaid kunstnik Flo Kasearu. 

Moekunstnik Liisi Eesmaa on tudengeid juhendanud näituse toimumise algusest alates: „Minu jaoks on see üks suur eksperimentaalvormi juubeliaasta. Olen neid üle-elusuuruses vorme juhendanud juba 10 aastat ning Viru Keskuse aatriumis täitub meil seitsmes näituse kord. Minu suureks rõõmuks suudavad tudengid endiselt üllatada julgete ideede ja pööraste materjalikatsetustega — siniselt tuksuvad olendid, unelõksud, alateadvust kollitavad sundmõtted ja hotellitoa müsteeriumid. Just see pidev julgus hoiab vormieksperimendid elus ja laetuna!” 

Näitusesele on ruumikujunduse loonud EKA sisearhitektuuri 2. kursuse tudengid. 

„Soovisime rääkida tööde materjali, hotelli voodilinade, ringluse loo. Asi, mis on iseenesestmõistetavalt lumivalge ja korralik, käib läbi uskumatult pika protsessi, alustades koristaja kätest, lõpetades pesumaja linavirnadega. Aga mis saab linast, mis peale igapäevast kasutust nurgast natuke narmendab, või millel on maandunud sõrmeotsasuurune kohviplekk? Kaua ta seisab pesumaja nurgas, karistuseks aina matvamad linakuhjad?” kirjeldab loomeprotsessi sisearhitektuuri tudeng Aleksandra Saar.

 „Viru Keskus on läbi aastate toetanud kultuuri ning loomevaldkonna arengut. Uhkusega võõrustame taas EKA eksperimentaalvormide näitust, pakkudes noortele loojatele nähtavust ja võimalust kõnetada laiemat publikut. See näitus toob igal aastal majja rohkelt huvilisi, mis kinnitab, et tudengite tööd on tõeliselt kõrgel tasemel ja kontseptuaalselt tugevad,” sõnas Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kärt Vilt.

Näitus on Viru Keskuse aatriumis avatud 10. märtsist ning on üleval 24. märtsini.

Kunstnikud: Adel Rusin, Annabel Mustasaar, Eelia Laasma, Ethel Noortoots, Getlin Tammoja, Heti Darleen Vihman, Helen Saarik, Janina Lõhmus, Kadri Vulkan, Karin Sarv, Katriin Tammoja, Lee Mikkin, Maigi Teino, Marcus Eier, Mare Eijkelkamp, Maria Lisanne Arumäe, Mia Uustal, Nataly Järvik, Rasmus Linde, Rosena Melvin

Sisearhitektid: Aleksandra Saar, Diana Alliksaar, Henri Kats, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Kaur Rõõmussaar, Kertu Aljas, Ketlin Kõiv, Krisette Juur, Lisell Oja, Sander Etverk

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Ruumiloome juhendaja: Annika Kaldoja

Produktsioon: Piret Puppart, Cärol Ott

Graafiline disain: Grittel Kastan, Rebecca Raquel Lopez Ortiz

Fotode kunstiline juht: Liisi Eesmaa

Fotograaf: Riina Varol

Fotograafi assistent: Ksenia Kvitko

MUAH: Marily Kapp

Modellid: Birgit Veegen (Agency Icon ) ja Yana Ronin

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.