Foto: Pressifoto
Loo valmimisel osalesid Eric Kammiste, Hyrr IV ja Kohver. Lugu ise sündis tegijate sõnul aga pika ilu peale. “Eetrivaikus hakkas oma esimesi märke meile paljastama 2025 oktoobrikuus, kui istusime stuudios koos Hyrri ja Ericuga, teadmata täpselt siis veel, millest ta ise meile jutustada tahab,” meenutab laulja ning lisab, ”Pärast paari sessiooni hakkas ta ennast mu peas kirjutama, millele oskas Eric leida piltliku väljendi loos valitsevale. Lisaks Hyrri oskus sõnastada read poeetiliselt ja samal ajal ausalt mängis kõik ilusti kokku.”
Born tõstab esile ka vestlusi, millest loo sisu kasvas: „Loo kirjutamise protsessist jääb ehk isegi kõige eredamalt meelde õhtu, kus istusime Hyrriga stuudios ja rääkisime lihtsalt elulistest asjadest, suhetest, kõigest olulisest, mida elu endas hoiab. Nagu ikka need loo kirjutamised vist ongi – sisekaemus ja arutelu.”
Singliga kaasneb ka muusikavideo, mille visuaalne maailm on inspireeritud 1990. aastate tehnoloogiast, nagu CRT-ekraanid, VHS- ja VCR-esteetika. Video režissöör on Soome lavastaja Joonas Lind.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
