37. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar täidab 25. aprillist 2. maini Telliskivi Loomelinnaku ja lavad üle Eesti parima muusika ja heade emotsioonidega. Esimesed artistid on nüüd avalikud — lavale astuvad kitarrivirtuoos Bill Frisell koos vioolamängija Eyvind Kangiga, USA tippkollektiivid Kneebody ja Kennedy Administration ning avakontserdil kõlab Mingo Rajandi rahvusvaheline suurteos „Lady Sapiens“.

„Jazzkaar toob ka sel kevadel publiku ette muusikud, kes ühendavad erinevaid muusikakultuure ja loovad täiesti uut helide maailma,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „On suur rõõm, et festival saab alguse muusikalinnas Tallinnas Mingo Rajandi ambitsioonika rahvusvahelise teosega ning et Eesti publik saab pärast 12 aastat taas kuulda Bill Friselli sügavalt puudutavat muusikat.“

Jazzkaare avab 25. aprillil Von Krahlis helilooja ja kontrabassimängija Mingo Rajandi teos „Lady Sapiens“ — muusika, mis äratab kiviaja naise tänasesse päeva, ühendades jõulised rütmid, sügavad bassikõlad ja intiimse kammerliku kõlapildi. Laval on harukordne koosseis: kolm kontrabassi ja serpent ning muusikud Eestist, Rootsist, Austriast ja Belgiast. „Lady Sapiens“ on Jazzkaare, Belgia kontserdikorraldaja HA Concerts ja Suurbritannia festivali hcmf kaasproduktsioon. Teose maailmaesiettekanne on Gentis 15. novembril, Huddersfieldis jõuab „Lady Sapiens“ lavale 23. novembril sel aastal.

26. aprillil esineb Jazzkaarel USA kitarrilegend Bill Frisell, kes on varem esinenud Tallinnas Sügisjazzil täismajale 2014. aastal. Grammy-võitja ja legendaarsete plaadifirmade nagu ECM ja Blue Note artisti looming on mõjutanud kogu tänapäeva jazzi kõlapilti. Koos vioolamängija Eyvind Kangiga loob Frisell intiimse, improvisatsioonidest kantud muusikalise vestluse, kus põimuvad jazzi, folgi ja ambient’i helimaastikud.

28. aprillil on laval kaks USA tippkollektiivi. Kneebody, eesotsas karismaatilise saksofonisti Ben Wendeliga, rõõmustab publikut oma energilise ja žanre ületava helikeelega, mis põimib jazzi, roki ja improvisatsiooni. Kennedy Administration pakub seevastu souli, funki ja jazzi piirimail liikuvat nakatavat lavashow’d, mille keskmes on lauljatar Kennedy võimas vokaal ja bändi särav lavaenergia.

37. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2026 toimub 25. aprillist 2. maini Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ning jõuab ka teistesse Eesti linnadesse. Festivali peaartist ja kogu programm avalikustatakse hiljemalt veebruari alguses. Piletid ja info leiab Jazzkaare kodulehelt.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.