Foto: Cyrille Aimée | Pressifoto.

30. Jõulujazzi peaesineja on prantsuse jazzitäht Cyrille Aimée

Tänavu 30. korda toimuv Jõulujazz kutsub võtma aja maha ja laskma muusikal end kanda – aeg endale, aeg jazziga. 29. novembrist kuni 9. detsembrini toob festival muusikasõpradeni 13 kontserti, kus kohtuvad nii rahvusvahelised tippartistid kui ka Eesti jazzimaastiku säravad nimed. Tänavuse programmi tähtsündmus on Grammy-nominatsioonidega Cyrille Aimée kontsert Alexela Kontserdimajas. 

„Jõulujazz sai alguse õnnelikust juhusest – kauaoodatud maailmaklassi bassivirtuoos Niels-Henning Ørsted Pedersen ei saanud kevadisele Jazzkaarele tulla, kuid pakkus, et ta võiks esineda jõulude eel. Tolle unustamatu kontserdi Mustpeade majas jäädvustasid Taani televisioon ja Eesti Raadio,“ meenutab Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „Nii saigi alguse Jõulujazzi festival, kus esinesid ka duo Tafenau-Vind ja Silvi Vrait. 30 aastat Jõulujazzi on pakkunud elamusi kogu eluks! Esimestena meenuvad Jan Garbareki kontsert The Hilliard Ensemble’ga, Take 6’i kontsert Linnahallis ja Estonian Voices’i debüüt.“

30. Jõulujazz toob eesti publiku ette rahvusvahelised jazzitähed kaheksast riigist, Liibanonist Ameerikani. Festivali avanädalavahetusel jõuab esmakordselt Eestisse maailmamuusika absoluutsesse tippu kuuluv särav uudivirtuoos Rabih Abou-Khalil Group Liibanonist, kelle looming põimib araabia ja lääne muusikatraditsioonid põnevateks helimaastikeks kõige soojemate nootidega. Norra multitalendi Håkon Kornstadi kontserdil põrkuvad ja põimuvad ootamatul moel saksofon, ooperilaul ja elektroonika, tuues Niguliste kiriku vägevate võlvide alla lummavad helimaastikud. Esimest korda jõuab Eestisse Ameerika jazzitäht, sametise häälega Sachal Vasandani, tuues lavale nii armastatud jazzipalasid kui ka lugusid oma uuelt albumilt „Best Life Now“ temale omasel, intiimsel ja jutustaval moel.

Tänavuse Jõulujazzi peaesineja, prantsuse laulja Cyrille Aimée, kellega eesti publik kohtus esimest korda 2022. aasta Jazzkaarel, toob 8. detsembril Alexela Kontserdimajas lavale oma Grammy-nomineeritud albumi „À Fleur de Peau“ lood. Aimée sillerdav, tehniliselt meisterlik hääl ning sütitav mängulisus avavad uusi tahke ka klassikaks kujunenud stiilides – jazzi, souli, šansoonide helid ja afro-ladina rütmid põimuvad intiimseks ja emotsionaalseks elamuseks.

Jõulujazzi kavast leiab ka mitu eesti jazzitalentide ja rahvusvaheliste tippude koostööd. Eesti publiku poolt palavalt armastatud bassivirtuoos Petros Klampanis esitleb 1. detsembril värsket albumit „Latent Info“, mis sündis koostöös eesti pianisti Kristjan Randalu ja trummar Ziv Ravitziga! Koostöö rootsi muusikutega leiab lausa kahelt kontserdilt – eesti akordioniäss Tuulikki Bartosik on laval koos Rootsi bassimängija Svante Söderqvisti ansambliga, Maarja Aarma esitab oma uut loomingut koos Jana Küti ja rootsi laulja-laulukirjutaja Oskar Lindwalli ning jazztrioga.

Jõulujazzi 30. sünnipäeva puhul on kavas armastatud eesti muusikute eriprojektid. Kui kõige esimesel Jõulujazzil esines Raivo Tafenau duos Meelis Vindiga, siis tänavu tähistab ta Lauri Saatpaluga 20 aastat koos laval kelmika kavaga „Kas ainult sõbrad?“. Liisi Koikson, Marianne Leibur ja Anna Pärnoja avavad Joni Mitchelli laulude ajatu ilu. Jõulurüüsse ehitud Niguliste kiriku pühalikus atmosfääris annab võimsa häälega muusik ja laulukirjutaja Sissi võimaluse peatuda ja olla iseendaga. Jõulujazzi lõpetab värske trio koosseisus Evelin Võigemast, Jonas Kaarnamets ja Peedu Kass – kontserdil põimuvad bluus, folk ja spirituaalid kolme muusiku ühiseks muusikaliseks jutustuseks.

Festival Jõulujazz 2025 toimub 29. novembrist 9. detsembrini, lisaks Tallinnale jõuavad kontserdid ka Haapsalu ja Jõgeva muusikasõpradeni. Jazzkaare tegemistel saab silma peal hoida kodulehel, Facebookis ja Instagramis.

Veel sarnaseid artikleid


Pärnu DISAINI päev
Foto: Pärnu DISAINI päev

Pärnu DISAINI päev küsib, kas disain toidab

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Veel sarnaseid artikleid


Heleza
Foto: Martin Kosseson

Heleza andis välja albumi „mis oleks võinud olla?“

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid