Jazzkaare sügisene Sügisjazz pikendab suvesoojust 4. septembrist 18. oktoobrini. Esimesed kaks kontserti nüüd avalikud – kitarrist Argo Vals esitleb oma värsket plaati „Lavendel“ koos albumil üles astunud muusikutega ning Raul ja Marie Vaigla koos Tero Saartiga toovad kavaga „Thulest viidud“ publiku ette Ultima Thule muusika.

„Sügisjazzi avakontsert toimub juhtumisi minu sünnipäeval ja selle vastu pole mul midagi! Kõige toredam on see, kui saad kaaslastele, kes ongi ju enamasti muusikud või muusikasõbrad, pakkuda hea kontserdi,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „Selles, et Argo Vals teeb südamega oma asja, võivad kuulajad ise veenduda – pastelne värvigamma, ilu ja lihtsus, ei midagi ülearust. Ja teine kontsert, „Thulest viidud“ pole ka põhjuseta kavas – nii Raul Vaigla kui ka Riho Sibul koos Ultima Thulega on Jazzkaarel esinenud. Thule repertuaar on rikas ning mitmed – näiteks Silvi Vraidi lauldud – lood väärivad taasavastamist.“

Sügisjazz alustab 4. septembril, mil unenäolise kõlakeelega kitarrist Argo Vals esitleb esmakordselt oma mais ilmunud lühialbumit „Lavendel“. Taotuslikult minimalistliku kõlapildiga „Lavendel“ erineb suuresti Valsi viimasest, tekstuuririkkast ja elektroonilisest albumist „In Loving Memory Of“, tähistades värsket suunda tema loomingus. Spetsiaalselt Sügisjazziks võtavad prožektorite all koos Valsiga kohad sisse akustilise kitarri kvartett, vokalist Kitty Florentine ja süntesaatorivõlur Galaktlan, muusikat toetavad Alyona Movko visuaalid.

Jazzkaare sügise kontserthooajale annavad kavaga „Thulest viidud“ hingestatud lõppakordi Raul ja Marie Vaigla koos Soome trompetimängija Tero Saartiga, tuues lavale aegumatud palad Ultima Thule kullafondist. „36 aastat Ultima Thulet on olnud kindlasti kõige tähtsamal kohal minu muusikalises elus. Ultima laulud on justkui minu sisse kasvanud – ja ega neid sealt välja ei juuri ka,“ tunnistab Raul Vaigla. „Tero Saartiga oleme koos esinenud aastast 2004, kui ilmus minu esimene sooloalbum „Soul of Bass“. Koos oleme mänginud muusikat Miles’ist Hendrixini. Nüüd siis ka Ultima Thulet,“ lisab ta. Jazzkaare tiim ootab kontserdile nii paadunud Thule fänne kui ka uusi kuulajaid, kes peavad lugu gruuvist, tipptasemel esitusest ja kaunite meloodiatega ilusast keelest.

Kontserthooaeg Sügisjazz 2025 toimub 4. septembrist 18. oktoobrini, kogu programm tuleb avalikuks augustis. Uuri lisa jazzkaar.ee. 

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.