Käesoleval nädalal tõid kodumaine moemärk Ivo Nikkolo ja rendiplatvorm Rentalier koostöös turule järjekorras teise jätkusuutliku moekollektsiooni, mis on mõeldud ajatut disaini ja teadlikku tarbimist hindavale kaasaegsele naisele.

Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.

„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.

„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.

„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“

Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!