Foto: Joosep Kivimäe
19. Veneetsia arhitektuuribiennaal käsitleb ühiskondlikult põletavaid teemasid nagu kliimamuutus ja kutsub üles ehitatud keskkonna loomist ümber mõtestama. Eesti arhitektide kureeritud väljapanek toob välja konflikti suurte üle-Euroopaliste renoveerimist puudutavate eesmärkide ning elanike argimurede vahel. Projekti keskmes on küsimus, kas kliimaeesmärkidest ajendatud renoveerimislaine on vaid energiaklassi tõstmiseks või on see võimalus tõsta ka elamupiirkondade ruumilist ja sotsiaalset kvaliteeti. Teema näitlikustamiseks renoveeriti ühe Veneetsia palazzo fassaad soojustuspaneelidega, mis on tuttav renoveerimislahendus ka Eestis.
„Veneetsias oma lõpliku vormi saanud installatsiooni ja reaktsioone sellele on põnev jälgida. Soojustuspaneelide kasutamisega ajaloolisse linnaruumi sekkumine on piisavalt provokatiivne, pannes möödujaid peatuma ning küsimusi küsima. Meie eesmärk ongi luua ühine platvorm protsessi erinevatele osapooltele, et arutada renoveerimise tulevikku, võimalusi ja sellega kaasnevaid inimlikke pöördepunkte,“ sõnavad Eesti näituse kuraatorid Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena Männa.
Väljapanek jätkub hoone esimesel korrusel maketi ja dialoogidega, mis toovad välja erinevate osapoolte vahelised suhtedünaamikad ning nende mõju renoveerimisotsustele. Väljapanekut saadab kataloog „Korterelamu tragikomöödia“, mis hõlmab kuut päris inimeste lugudel põhinevat stseenist (autorid Märten Rattasepp ja Elina Liiva).
„Tänavuse näituse teostus on olnud väga väljakutsuv, aga seda suurem on rõõm, et maailma mastaabiga projekt nii eduka teostuseni jõudis ja pakkus juba enne biennaali algust kõnepinda nii kohalikele elanikele kui ka arhitektuurihuvilistele,“ lisab Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti näituse projektijuht Mari-Liis Vunder.
Veneetsia arhitektuuribiennaal on suurim riiklikul esindusel põhinev rahvusvaheline arhitektuurinäitus. Tänavuse biennaali peakuraator on Carlo Ratti, kelle näitus kannab nime „Intelligens. Natural. Artificial. Collective.“.
Eesti näituse avamine toimub 8. mail kell 17 (Itaalia aja järgi kell 16) aadressil Riva dei Sette Martiri 1611.
Jälgi Eesti väljapanekuga seonduvat ka Instagramis ja kodulehel www.letmewarmyou.com.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
