Sel laupäeval, 19. aprillil, esineb Paavli Kultuurivabrikus USA eksperimentaalroki bänd Xiu Xiu, kes esitleb oma värskeimat albumit “13″ Frank Beltrame Italian Stiletto with Bison Horn Grips”.

90ndate lõpul valminud Hiina draamafilmi „Xiu Xiu: The Sent Down Girl” järgi nime saanud bänd on Los Angelesest pärit multiinstrumentalisti Jamie Stewarti tuntuim muusikaline väljund, mida on aastate jooksul aidanud vormida nii stuudios kui ka laval terve trobikond muusikuid. Aastal 2002 alguse saanud projekt on oma terava otsekohesuse ja intensiivsusega kulgenud rusutud avant-pop’ist osavalt orkestreeritud rokini. Nüüd on nad tagasi julgema, segasema ja siiramana kui kunagi varem. 

Nende uus album “13″ Frank Beltrame Italian Stiletto with Bison Horn Grips” mõjub kui täiemahuline eksistentsiaalne rituaal, kus üheksa lugu räägivad kadumisest sõna otseses mõttes, emotsionaalselt, ajas ja ruumis. Album mõjub justkui tants millega mõõta elu, juhust ja unustuse piiril kõikumist, teisisõnu nagu terav nuga läbi aja enda.

Uue albumi miksis kokku John Congleton, kellele bänd andis lihtsa, kuid karmijoonelise ülesande: “mine hulluks” ja “vali ikoonimurdmine”. Tulemus räägib enda eest ning Xiu Xiu otsustas rebida tükkideks iseenda esteetika, et leida midagi uut ja veel ausamat. Lood nagu “Veneficium”, “Common Loon” ja “T.D.F.T.W.” nõuavad palju, aga annavad veel rohkem tagasi.

Külalisesineja astub kontserdil üles Tartus elav ameeriklane Beer Gardens, ühemeheline eksperimentaal/lo-fi/post-pungi bänd, kellel on kogemust Detroidist Wroclawini.

Uuri kontserdi kohta lisa Facebookist.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.