Foto: Helina Kõrm
Kunstnikeduo Kärt Hammer ja Patrick Soome kolmas ühisprojekt “HOLY DINNER” käsitleb armastuse üht pühalikku vormi – koos einestamist. “Teisele inimesele toidu valmistamine ja pakkumine on üldplaanis argine, kuid intiimne akt, mis väljendab hoolimist ja poolehoidu. Sõnadeta armastuse väljendus,” tutvustavad kunstnikud. “Koos söömises on midagi rituaalset ja pühalikku. Külalisele antakse alati parem ja ilusam tükk kui endale. Lauale pannakse paremad nõud, parimad palad, toitu valmistatakse suurema salajase hoolega, kui vaid endale tehes. Algatuseks pühitakse laud puhtaks. Terve tuba tehakse korda. Kui külaline tuleb, hakatakse esmalt vabandama, et kõik on korrast ära. Seejärel juhatatakse ta läbi toa laua äärde, kus nii muuseas on kõik detailid natukene sätitud. Kasvõi alateadlikult. Midagi on ära peidetud, midagi on rohkem välja toodud. Ja midagi head saab kõhtu. Kui koristada ei jõudnud, siis lükatakse tolmurulle külalise seljataga jalaga vaiba alla. Kogu hoolt saadab väike mure, et kas ikka maitseb? Kas ikka sobib? Selles kontekstis tekib pühalikult soe uus ruum. Püha Õhtusöömaaeg ilma draamata.”
“HOLY DINNER” on ruumispetsiifiline installatiivne näitus kus ühe (reaalse) laua ääres saavad kokku inimesed, kangas, kivi, hõbe, metall, klaas ja mitmed muud materjalid. Oma pühaduse püüdluses üritab näitus luua lausa altarlikku visuaali söömisrituaalile, kus klaasi selgus, kivi raskus, kanga õrn voolavus, söögiriistade täpsus ja teravus ning valguse lummus kirjeldavad kõik selle tundeakti erinevaid tahke.
Näituse pidulik avamine leiab aset 11. aprillil kell 16.00. Näitus jääb avatuks 3. maini 2025. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Balen, Kivikoda, Momentin Eesti. Uuri lisa Facebookist.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
