Foto: Stina-Simona Epner | Samsøe Samsøe.
Ehk olete kuulnud Taani moemärgist Samsøe Samsøe? Just selle brändi showroom’is töötab Stina-Simona Epner, kes saabus Kopenhaagenisse esmalt õppima Copenhagen Business Schooli. “Mul polnud plaani Kopenhaagenisse pikemaks jääda, aga juhtus nii, et armusin sellesse linna ja maasse kiiresti,” räägib Stina-Simona. Tänaseks on ta Samsøe Samsøe juures tegutsenud pea viis aastat – alustades praktikandina ja jõudes nüüd rahvusvahelise PR’i ja showroom’i juhi ametikohale.
Milline näeb välja päev menuka Taani moemärgi showroom’is? Stina-Simona jagab meiega ilustamata sisevaadet.
Hommikul avan showroom’i ukse ja heidan kiire pilgu ruumile, et see näeks esinduslik välja. Ikka selleks, et kui Kendall Jenner peaks ootamatult sisse astuma ja kleiti laenata soovima, jääks talle Samsøe Samsøe showroom’ist vaid ilusaim mälestus – ja ta räägiks pärast Hailey Bieberile ka, kui äge see bränd on. Kui tiir tehtud, panen Spotify’st mängima mõne upcoming artisti playlist’i, et luua hea vibe.
Seejärel vaatan üle e-mailid – kas kuskil “põleb”? Näiteks, kas mõni konkreetne tootenäidis tuleb kiiresti ajakirja toimetusse või stilistile saata? Selliseid kiirreageerimisolukordi tuleb ette sageli ja siin tuleb otsustada, millistele reageerida ja millistele mitte. See üks ja ainus nahktagi tuleb saata just sinna, kus sellel on kõige suurem potentsiaal väärtust luua.
Vahepeal saabuvad ka teised tiimiliikmed ja jutuvada kasvab. Kui hommikused muljed on jagatud, tekib kiire arusaam, kellel milline tuju on ja millise energiaga päev käima lükatakse.
Kui e-mailidele on tiir peale tehtud, tuleb ka tiimiga teha check-in. Väike small talk on alati vajalik. Ülevaade sellest, kuidas kellelgi eelmine õhtu möödus ja muu kiire arutelu elust-olust on umbes sama oluline kui hambapesu – must-have igas päevas.
Kui praktikantidele on ülesanded jagatud, tuleb päriselt tegutsema hakata. Vogue Poland tahab kiiresti nelja kleiti laenata, ülehomme toimuva pressipäeva jaoks on ootamatult vaja leida 20 kilo (!) punast liiva, uus 400-esemeline kollektsioon ootab showroom’is paigutamist, tualettruumis on vahepeal lilled närtsinud, kaerapiim on kapist just enne külaliste saabumist otsa saanud, eelmise kuu tulemused vajavad ülemusele esitamist ja lillekimp, mis Milanos asuva agentuuri juhile tänutäheks saadeti… pole kohale jõudnud!
Kui showroom’is ringi sahmimine läbi ja arvuti taas avatud, selgub, et vahepeal on lisandunud 27 uut e-maili, millest 20 on kriitilise tähtsusega. Ja siis tuleb veel teade: “We need to make a campaign for Harrods in 4 days.”
Siiski peavad need 27 “Hope you’re well” e-maili ootama, sest järgmisel hetkel saabub sõnum, et keegi tähtis külaline on poole tunni pärast showroom’is. Selge – kiiresti tuleb lauale leida midagi ilusat ja söödavat, hommikupoolikul in-house produktsioonitiimi tekitatud kaos showroom’is lahendada ja ennast ka esinduslikku vormi seada. Midagi uuest kollektsioonist selga ja voilà!
Vahepeal käib kuller paaril pakil järel, sest valitud mõjuisikud peavad kašmiirkampsunist kindlasti juba sel nädalavahetusel postituse tegema ja neile tuleb see õigeaegselt kohale toimetada. Loodan, et aadress, suurus ja värv klapivad, sest double-check’iks täna aega ei ole.
Kui külalised showroom’ist teele saadetud, kingitused näpus, võib päeva teine pool alata.
Vahepeal – lõuna! 30 minutit, kus tööst ei räägi keegi. See on meie sotsiaalmeedia juhi algatatud tänuväärt reegel.
Peale lõunat on tööasjadega raske uuesti hoogu sisse saada. Fookus kipub hajuma, sest mõtted liiguvad vaikselt õhtuste plaanide suunas ja vestlused lähevad sügavateks aruteludeks moemaailma pahupoole, maailma ebastabiilsuse ja poliitika teemadel. Kuniks keegi ütleb selle kauaoodatud lause: “Should we have a glass of wine? It’s four o’clock, guys!” Olgu, iga päev päris nii ei ole, aga… reedeti kindlasti.
Tegelikult võib ka pärastlõunane aeg olla äärmiselt produktiivne. Seda mõjutab tavaliselt olustik – kui kõigil ruumis on hea flow, saab palju tehtud, kui aga keegi annab alla, kaob ka teiste motivatsioon ja energia. Kui just moenädal ees ei ole, hakatakse tavaliselt juba poole viie paiku õhtuste plaanide peale mõtlema ning kõik, mis ei “põle”, jäetakse järgmiseks päevaks.
Vaikselt astuvad kõik omas rütmis ratta selga ning suunduvad mõnusalt õhtusse. Showroom lukku ja homseni!
Hispaania kiirmoebränd teatas kaheaastasest loomingulisest koostööst Gallianoga, kelle ülesandeks saab brändi arhiivi “ümberkirjutamine” hooajaliste kollektsioonide kaudu. Esimene tulemus peaks poodidesse jõudma juba 2026. aasta septembris.
Galliano nimi ei vaja moemaailmas pikemat sissejuhatust. Diori-aastatel, 1997. kuni 2011. aastani, kujunes temast üks oma põlvkonna mõjukamaid loojaid. Hiljem jätkas ta Maison Margielas, kuni lahkus sealt 2024. aastal.
Just seetõttu mõjub koostöö Zaraga korraga nii ootamatu kui ka veidi vastuoluline. Ühelt poolt on huvitav näha, mida teeb autor, kelle tugevus on alati olnud kontseptsioon, dekonstruktsioon ja karakter, formaadis, mis eeldab mastaapi, kiirust ja taskukohast kättesaadavust. Teisalt tekitab küsimusi see, kuidas Galliano maailm üleüldse kiirmoe loogikasse mahub — isegi siis, kui pressitekst räägib “arhiivide ümbermõtestamisest” ja loomingulisest jätkusuutlikkusest.
Galliano ise on koostöö suhtes ootusrikas. “Olen väga elevil, sest see ei ole midagi, mida ma oleksin varem teinud. Selles on uudsust, põnevust ja protsessi ennast. Isegi oma tiimile pean ma iga päev meelde tuletama: ei, see ei ole see ega too. Me kirjutame seda lugu uuesti. See on olnud väga lõbus ning mulle tundub, et just praegu on see väga positiivne asi, mida teha — ja loomingulisest vaatenurgast ka tõeliselt jätkusuutlik.”
Zara on viimastel aastatel teinud ridamisi nimekaid koostöid, kuid Galliano lisab sellesse ritta kaalu, mida naljalt ei dubleeri. Portaili ettevaatliku optimismiga võib öelda: pöialt hoiame. Mitte tingimata Zara pärast, vaid selleks, et Galliano suudaks ka siin teha midagi enamat kui järjekordse suure nimega kapselkollektsiooni.
Gabrielle Chaneli kunagine mõte naisest kui päeval röövikust ja õhtul liblikast sai mõned päevad tagasi esitletud kollektsioonis uue elu. Blazy looming liikus praktilisest ja maapealsest kerguse, helgi ja peaaegu ebareaalse õhtuse väljenduseni. Nii sündis tervik, kus CHANELi igapäevane funktsionaalsus ja majale omane fantaasia püsisid haruldaselt heas tasakaalus.
Keskmes oli loomulikult kostüüm, kuid mitte museaalina. Blazy tõi selle tänasesse päeva pehmema hoiaku, nihutatud proportsioonide ja ootamatute materjalikoosluste kaudu: soonikkoed, siidtrikotaaž, bouclé-tviid, helmestatud pinnad ning isegi sillerdavad efektid muutsid tuttava CHANELi silueti liikuvaks, kergemaks ja elusamaks. Arvustusteski on peamiselt esile toodud just seda, kuidas kunagine rangus on asendunud vaba kihilisuse, lahtinööbitud hoiakute ja peaaegu iseenesestmõistetava elegantsiga.
Eriliselt mõjus ka kollektsiooni värvi- ja valguskeel. Pärlmutterjad pinnad, lillelised detailid, sulgjad aktsendid ja muljetavaldavad töövõtted tõid lavale rõõmu, mida CHANELis ei serveeritud efekti pärast, vaid väga teadliku meeleoluna. See oli luksus, mis ei tundunud kinnine ega kauge, vaid kandmiskõlbulik ja tänapäevane. Ka välismeedia luges kollektsioonist välja selge märgi: pärast tugevat debüüti on Blazy nüüd hakanud maja sees päriselt ehitama omaenda CHANELit.
Kõige veenvam ongi ehk see, et Blazy CHANEL ei mõju nostalgilise kummardusena, vaid majana, mis liigub edasi. Vähem tolmu, rohkem elu. Vähem sundi, rohkem sära. Ja praegu näib tõesti, et CHANEL läheb aina paremaks ja paremaks.
Võta hetl ka tutvu kollektsiooniga allolevas videos!
