Foto: Kadri Voorand | Stina Kase.
Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud rohkelt heakskiitu nii kodu- kui välismaal. Selle oluliseks tõestuseks on tema viimane album, mille andis ta välja legendaarse plaadifirma ACT alt. Jazz laiemalt kui imrovisatsiooniline stiil võlub Kadri Voorandit spontaansusest tekkinud kõrge energiaväljaga. 2020. aastal tunnustas Eesti Jazzliit koosseisu “Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand” aasta jazzansambli tiitliga. Kontserdireisid on teda viinud esinema mainekatele festivalidele üle maailma, sealhulgas näiteks Pori Jazz Soomes, Jazz Baltica Saksamaal, EFG London Jazz Festival Inglismaal, Cheltenham Jazz Festival Inglismaal, Tampere Jazz Happening Soomes ja Bejing Nine Gates Jazz Festival Hiinas.
The Rocket (SE/EE) ühendab sujuvalt Rootsi Svante Söderqvisti trio (pianist Adam Forkelid ja trummar Calle Rasmusson) ning Eesti-Rootsi akordioniuuendaja Tuulikki Bartosiku. Ansambli eesotsas on Svante Söderqvist, kelle isikupärane käekiri avaldub kontrabassi, tšello ja kohati ka sõnadeta vokaali kaudu. Tema hingestatud kompositsioonid loovad aluse koosseisu muusikalistele otsingutele. Tuulikki Bartosik rikastab neid väljendusrikka akordionikäsitsuse ja nüansirohkete elektrooniliste efektidega. Sulandades akustilisi ja elektroonilisi elemente, sillates vana ja uut ning põimides tuttavat ootamatuga, loovad need neli mitmekülgset muusikut koos uue dünaamilise terviku. Koosseis asutub üles ka peatselt saabuva Tallinn Music Weeki jazzilaval.
jazzahead! toimub alates 2006. aastast Bremenis, Saksamaal, hõlmates messi, konverentsi ja esitlusfestivali programmi. 24.–26. aprillil 2025 tuleb jazzimaailm kokku, et luua kontakte, vahetada mõtteid, osaleda konverentsidel ja paneelidel ning kogeda ametlikus programmis 38 showcase kontserdi ning CLUBNIGHT programmi. Aastal 2024 oli festivalil ligi 3000 professionaalset osalejat 66 riigist ja 15 000 tavakülastajat. jazzahead!i peetakse maailma suurimaks jazzisündmuseks, kus kohtuvad kõik selle valdkonna peategelased – muusikud, plaadifirmad, agentuurid, festivalide korraldajad, programmijuhid ja meedia esindajad. Kogu programm on leitav jazzahead.de.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
