Veidi enam kui aasta tagasi New Yorgis etendunud ning spetsiaalselt Performa biennaali jaoks loodud Anna Maria Häkkineni kaasaegse tantsukunsti meistriteos „Loojangukumas hajuvad valgusvihud“ teeb Euroopa debüüdi 26. veebruaril Kai kunstikeskuses. 

„Loojangukumas hajuvad valgusvihud“ loodi spetsiaalselt 2023. aasta novembris New Yorgis toimunud Performa biennaali tarbeks ning võeti seal ovatsioonide saatel vastu. „New Yorgis kiirelt välja müüdud etendus sai kriitikutelt ülistavaid arvustusi,“ kommenteeris Kai kunstikeskuse programmijuht ja Performa Balti praktikaprogrammi algataja Karin Laansoo. „Muuhulgas kirjeldati Financial Times’is seda kui „hingematvalt kauni atmosfääriga“ etendust ning on erakordne, et Euroopa esietendus toimub just Eestis.“ räägib Laanso, lisades, et teoks saab see tänu edukale koostööle maailmatasemel kunstiinstitutsioonidega — Performa New Yorgis ja Kiasma Helsingis.

Rahvusvaheliselt tähelepanu pälvinud Helsingis elav kunstnik ja koreograaf Anna Maria Häkkinen on tuntud füüsilise liikumise, skulptuurikompositsiooni ja kujutava kunsti ühildamise poolest. Häkkinen väärtustab minimalistlikku liikumiskeelt uurides selle kaudu inimlikult olulisi teemasid nagu ülevus, alandlikkus, vabanemine ja autonoomsus. Tantsulavastus „Loojangukumas hajuvad valgusvihud“ otsib tasakaalu ettearvamatu liikumise ja orgaanilise helikunsti vahel ning viitab päikeseloojangu õrnale kumale – kajale, mis jääb kõlama nii looduses kui ka inimsuhetes. Elektroonilise tantsumuusika fragmendid, päikeseloojangule häälestatud instrumentaalmeloodiad ja lummav kaasaegne koreograafia võivad tekitada publiku jaoks transsi esile kutsuva seisundi.

Eestis vaid ühel korral etenduvas tantsuteoses astub üles 11-liikmeline uue põlvkonna Helsingi ja New Yorgi talentidest tantsutrupp originaalkoosseisus: cove barton, jay beardsley, Johan Högsten, Magpie, Raimond Pinto, Esete Sutinen, Isa Spector, Emmi Venna, Kate Williams, Anna Therése Witenberg ja Angel Zinovieff. Laval on ka harfimängija, helilooja ja etenduse helikunstnik Keliel (Eliel Tammiharju). Etenduse koreograaf on Anna Maria Häkkinen, dramaturg Emil Santtu Uuttu, tantsukunstnik Emmi Venna. Valgus– ja ruuminõustaja on Erno Aaltonen ja tehnik Kristiina Tinnu Tang. New Yorgis toimunud etenduse produtsendi assistent oli Performa Balti kunstiprofessionaalide praktikakoha võitja Eestist: Kerly Ritval.

„Loojangukumas hajuvad valgusvihud“ Euroopa esi- ja ainuetendus toimub Eestis 26. veebruaril Kai kunstikeskuses kell 19.00. Lisainfo: www.kai.center

1. mail astub Paavli Kultuurivabriku lavale Austraaliast pärit kitarrivirtuoos Plini, keda peetakse rahvusvaheliselt üheks oma põlvkonna silmapaistvamaks muusikuks. Õhtu avab electro-jazz duo Sungazer.

Sydneyst pärit kitarrist ning helilooja Plini on progressiivse metali skeenel tugevalt laineid löönud. Samas paistab ta silma oma tagasihoidliku ja napisõnalise olekuga, eelistades lasta muusikal enda eest rääkida.

Plini debüütalbum Handmade Cities pälvis laialdast tunnustust, jõudes ajakirja Guitar World edetabelis “20 parimat kitarrialbumit” viiendale kohale. Grammyga pärjatud kitarrilegend Steve Vai on nimetanud seda üheks parimaks ja innovaatilisemaks instrumentaalseks rokk/metal-kitarrialbumiks, mida ta kunagi kuulnud on.

Plini muusikahuvi sai alguse juba lapsepõlves, kui tema ema tutvustas talle The Beatlesi loomingut. Esialgu unistas ta trummarikarjäärist, improviseerides koduste köögitarvikutega, kuid leidis hiljem tee kitarri juurde. Kuigi tema isa on džässbassist, kujunes Plini suuresti iseõppijaks, arendades oma stiili iseseisva katsetamise ja kuulamise kaudu. Tema loomingut kuuldes võiks aga arvata, et ta on läbinud põhjaliku akadeemilise muusikateooria õppe.

Tänaseks on Plini andnud välja mitmeid EP-sid, singleid ning albumeid, salvestades suure osa oma loomingust kodustuudios. 2019. aastal kutsuti ta erikülalisõppejõuks Vai Academy’sse, kus ta töötas koos nimekate muusikutega nagu Joe Satriani ja Devin Townsend. Lisaks on ta andnud meistriklasse mainekates muusikakoolides üle maailma, sealhulgas Berklee College of Music ja Musicians Institute.

Sungazer on bassisti Adam Neely ja trummari Shawn Crowderi avangardne electro-jazz duo, mis sai alguse 2014. aastal Brooklynis, New Yorgis. Nende muusika ühendab jazz-fusion’i, 8-biti esteetika, progressiivse roki ja elektroonilise tantsumuusika: tulemuseks on improvisatsioonist kantud ja tulevikku suunatud helikeel.

Uuri lisa Facebookist.

Jazzkaar 2026 peaesineja on Uus-Meremaalt pärit, Londonis tegutsev laulja-laulukirjutaja, produtsent ja multiinstrumentalist Jordan Rakei, kelle soe tämber, filmilik kõlapilt ja žanripiire hajutav looming on toonud talle miljoneid kuulamisi ning võlunud publikut üle kogu maailma. 27. aprillil jõuab ta esmakordselt Eestisse ja astub trio koosseisus üles Alexela Kontserdimajas, tuues endaga kaasa intiimsema kontserdiformaadi, kus tema hääl, klahvpillid ja kitarr põimuvad trummide ja bassivõngetega.

Jordan Rakei muusikas kohtuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika. Tulemuseks on äratuntav helimaailm, mida sisustavad pehme bariton, keerukad rütmid ja emotsionaalselt laetud laulud. Tema loomingus võib aimata mõjutusi artistidelt nagu Tom Misch, James Blake või Mount Kimbie, ent Rakei hääl ja muusikaline käekiri on alati olnud selgelt eristuv.

Kuigi suurem osa tema lapsepõlvest möödus Austraalias Brisbane’is, on täna 33-aastase Jordan Rakei juured hoopiski Uus-Meremaal. Tema muusikamaitset kujundasid juba varakult kodus kõlanud Ameerika soul, klassikaline pop ja r’n’b, aga ka eksperimentaalsema kõlaga muusika. Mitmekesine taust on jäänud saatma kogu tema loomingut ning Rakei muusikas võib tajuda nii biidimeistri täpsust, laulja haavatavust kui ka helilooja suurt kujutlusvõimet.

Oma karjääri alguses avaldas ta oma loomingut ise ning kujunes kiiresti artistiks, kes ei sobitunud ühegi sildi alla. Nn magamistoaprodutsendist kasvas välja muusik, kes ühendas mängleva kergusega souli, jazzi ja hiphopi, otsides samal ajal aina uusi vorme ja kõlasid. Läbimurde järel kolis ta Londonisse, mille pulbitsev ja elav muusikaskeene sundis introvertset noort muusikut end avama, rohkem suhtlema ja artistina kasvama.

Just Londonis hakkas Rakei looming tõeliselt õitsema. Debüütalbum „Cloak” tõi talle laiemat tähelepanu ning sellele järgnenud „Wallflower” kinnistas ta positsiooni ühe omanäolisema uue muusikuna briti souli ja jazz-popi valdkonnas. Järgmiste albumitega on ta oma haaret veelgi laiendanud. Albumiga „Origin” pöördus ta tagasi oma juurte juurde ning seda on kiidetud kui teost, mis on täis rikkalikku, filmilikku muusikalisust; neljas album „What We Call Life” avas aga isiklikumaid ja eksperimentaalsemaid kihte. 

2024. aastal ilmunud „The Loop” tähistab uut peatükki Jordan Rakei karjääris, mis langes kokku mitmete oluliste muutustega tema isiklikus elus. Rakei jätab seal selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning talle omasele julgele produktsioonistiilile lisanduvad suurejoonelised orkestriseaded, kummituslikud koorid ja hüpnotiseerivad biidid. Samas püsib kogu selle fantaasiarikka helipildi keskmes üks kindel ankur: tema äratuntav hääl. Mahe bariton mõjub kord sametiselt ja lohutavalt, siis jälle tumedalt ja jõuliselt, kandes lugusid armastusest, muutumisest, perekonnast, sisemisest kasvamisest ja vabaduse otsingust. 2025. aastal ilmus kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall” ning juba 24. aprillil 2026 annab Rakei välja uue EP „Between Us“.

Jordan Rakei tuntumate hittide hulka kuuluvad meloodiliselt lummavad „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. Lisaks soololoomingule on Rakei hinnatud koostööpartner, kelle nime leiab mitmete mõjukate artistide kõrvalt, nagu  Disclosure, Loyle Carner ja Tom Misch. Kaasautorina on ta pälvinud ka Grammy nominatsiooni ning 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.

Jordan Rakei suudab olla korraga olla nii tehniliselt meisterlik muusik, tundlik laulukirjutaja, julge produtsent kui ka artist, kes ei karda end iga uue loomingulise etapiga ümber mõtestada. Ta ei püsi paigal ega tee sama albumit kaks korda. Iga uus peatükk lisab tema muusikasse värske vaatenurga, säilitades samas sügavuse, soojuse ja oskuse puudutada kuulaja hinge.

Pole ime, et ta on jõudnud ka maailma kõige olulisematele lavadele, alates Sydney ooperimajast kuni Montreux Jazz Festivali ja Jazz à La Villette’ini.  Kohaliku publiku ja Jazzkaare tiimi rõõmuks esineb ta lõpuks ka Eestis, tõotades tuua kuulajateni midagi eriti vahetut: vähem välist kulda ja karda, rohkem kohalolu ja muusikalist lähedust.

Piletid Jordan Rakei Jazzkaare kontserdile on saadaval Piletikeskuses.