Iga euro, mis Pimedate Ööde filmifestivali toimumisse panustatakse, toob majandusse tagasi 6,9 eurot, selgub värskest PÖFFi majandusliku mõju hinnangust. Kokku tõi 2,75 miljoni euro suuruse eelarvega PÖFF 2024. aastal Eesti majandusse tagasi ligi 12 miljonit eurot.

Majandusliku mõju arvutamiseks kasutati suurte kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmajandusliku mõju mudelit SuMu, mis võtab arvesse festivali eelarvelisi kulutusi, maksutulu, töökohtade loomist ja külastajate kulutusi, toetudes Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta uuringutele. Uuringust tuleb välja, et külastajad kulutasid festivali ajal hinnanguliselt 4,2 miljonit eurot, mis hõlmab nii sise- kui väliskülastajate panust.

Erakordselt suureks osutus ka külastajate rahulolu: PÖFF sai seitsmepallisel skaalal keskmiseks hindeks 6,3 ja PÖFFi filmitööstusüritus Industry@Tallinn & Baltic Event 6,4, sealjuures hindasid enam kui pooled vastajad mõlemat üritust maksimumpunktidega.

Samuti on tähelepanuväärne SuMu abil välja arvutatud PÖFFi kuvandi pikaajalisem mõju, mis eeldab, et tänu paranenud kuvandile tuleb Eestisse rohkem väliskülastajaid: kohalikule omavalitsusele tähendab see pikajalist tulu 12,5 miljonit eurot ja Eesti riigile 6,2 miljonit eurot.

„Eestis toimuvad suured rahvusvahelised üritused nagu PÖFF ja Industry@Tallinn & Baltic Event suurendavad Eesti tuntust, toovad siia väliskülalisi ja mõjutavad selle kaudu kogu Eesti majandust,” kirjutab konjunktuuriinstituut oma hinnangu kokkuvõttes. „Otsest kasu saavad ettevõtjad, kes on ürituse korraldamisega seotud või osutavad selleks vajalikke teenuseid, kuid nende poolt tasutud maksudena saab kasu ka riik. Üritusel on ka otsene mõju Eesti filmitootmisele ja filmiekspordile, kuivõrd tegemist on rahvusvaheline filmitööstuse ühe tippsündmusega.”

PÖFF on üks maailma 14st A-kategooria filmifestivalist. 2024. aastal kogus PÖFF 93 044 külastust, mis on kõigi aegade rekord. Linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli kokku 864. Koos Industry@Tallinn & Baltic Eventiga tõi PÖFF Eestisse 1788 väliskülalist 65 riigist (ööbimisi kokku 5600). Festivali kajastas kohapeal 24 riigi 141 ajakirjanikku, neist välisajakirjanikke oli 78, mis on samuti rekord. Festivali mainiti rahvusvahelise meediamonitooringufirma Meltwater andmetel enam kui 6000 artiklis, mis ilmusid rohkem kui 70 riigi väljaannetes. Potentsiaalsete meediakontaktide arv ulatus 19,5 miljardi kontaktini.

Vaata festivali kogu majandusliku mõju hinnangut PÖFFi koduleheküljel.

Kus siis veel kui mitte Tartuffil saab näha midagi nii eksootilist nagu Filipiinide filmikunst. Just sellest kaugest riigist pärit draama „Sunshine” toob suurele vabaõhuekraanile PÖFFi armastusfilmide festival, mis avatakse 4. augustil Tartu Raekoja platsil. 

Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.

Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.

Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety. 

Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu. 

Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”. 

Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.

Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.

Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.

Kui moemaailma varjupooled ja kultuslikud brändilood sind kõnetavad, tasub Netflixist ette võtta uus dokumentaalfilm „Trainwreck: The Cult of American Apparel“.

Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.

Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele. 

Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!