„Kaksikutest filmitegijad teevad filmi kaksikutest filmitegijatest, kes tahavad teha maailma parimat filmi kaksikutest,” kuulutab eneseiroonilise filmi juhtlause. See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. Mullu osales debüütfilmide konkursil Eeva Mägi film „Mo Mamma”, mis pälvis žürii äramärkimise. Kokku on tänavuses programmis 11 debüütfilmi, millest seitsme puhul on tegu maailma- ja nelja puhul rahvusvahelise esilinastusega.
Debüütfilmide võistlusprogrammi juhi Triin Trambergi sõnul ühendab mitmeid filme see, et maailmale vaadatakse läbi absurdi prisma. „Väga palju on irooniat nii enese kui ka ühiskonna suhtes. Samuti on olulisel kohal inimsuhted ja seda just eri vaatenurkadest nähtuna,” ütles ta filmides käsitletavaid teemasid kokku võttes.

Valiku noorimad autorid on 25-aastased Eskod, vanim 52-aastane flaam Dimitri Verhulst – viimane on ka Tallinna saabuvatest autoritest kõige nimekam, aga mitte filmitegija, vaid kirjanikuna. Tema raamatuid on tõlgitud 30 keelde, eesti keeles on ilmunud poolautobiograafiline romaan „Kahju olnud asjadest”, millel põhineb ka Felix van Groeningeni film „Ebaõnnestujad”. Tema raamatute põhjal on vändatud veel filmid „Problemski hotell” (rež Manu Riche) ja „Ingel” (rež Koen Mortier).
Verhulsti esimene film režissöörina kannab pealkirja „Peiepidu”: kui kadunukest hakatakse maamulda sängitama, saabub ootamatult notar, kes teeb teatavaks lahkunu viimase soovi – maetagu ta kaugesse ja tundmatusse kohta nimega Wettelen! Algab musta huumoriga vürtsitatud sürreaalne matusemarss, mis raputab põhjalikult perekondlike suhete alustalasid.
Kava kaugeimad filmid on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Tšiili režissööri Diego Figueroa psühholoogiline põnevusfilm „Šaakalite naabruskond” viib aastasse 1978, kui Tšiilis valitses sõjaväeline diktatuur ja uute salapäraste naabrite tõttu puruneb ühe vaikse mehe elu, jättes ta silmitsi varjatud õudustega.
Mehhikot esindab Urzula Barba Hopfneri film „Corina” – tujutõstev lugu naisest, kes julgeb mugavustsoonist välja astuda ja oma suhet hirmutava maailmaga muuta. Kanada režissööri Jerome Joo „Krantsid” on südamlik lugu Kanadas elavatest Korea immigrantidest, kes võtavad elus aluseks indiaanlaste uskumuse, et metsikud koerad valvavad perekonna üle nagu kaitseinglid.
Valikus on ka lähinaabrite filmikunst, Läti režissööri Signe Birkova „Lootos” – unenäoline ajalooline fantaasia, milles tummfilmirežissööril tekib lähedane suhe vampiirliku prouaga, kellel on varjatud plaan. Peaosas Leedu näitleja Severija Janušauskaitė, kes on laiemale publikule tuntud telesarjast „Babülon-Berliin”.
Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini. Tutvu kogu debüütfilmide võistlusprogrammiga siin.
“Tänavused võistlusprogrammid toovad meieni kireva kava, mis käsitleb nii noorte radikaliseerumist ja digikiusamist kui ka klassikalisi eneseleidmise lugusid,” rääkis festivali Just Film programmijuht Jan Joonas Pevkur. “Lastefilmides on tänavu erakordselt tugev animatsiooniaasta ning mängufilmidest pakume hoogsat seiklust ja julgeid lugusid. Meie programmitiimis ja žüriides on palju noori, et valik püsiks värske ja kõneleks publikuga nende endi keeles.”
Festivali raames saabub Eestisse üle 100 väliskülalise, kellest paljudega saab kohtuda 21 eriseansil. Rahvusvahelises laste- ja noortefilmide võistlusprogrammis osaleb 18 filmi ning parimale noortefilmile annab rahvusvaheline žürii välja 3000-eurose Grand Prix’.
PÖFFi noorte- ja lastefilmide festival Just Film toimub 6.–22. novembrini. Kogu filmiprogrammi ja piletid leiab justfilm.ee.
„Selgi korral jõuab moe- ja kultuurihuvilisteni rikkalik valik dokumentaale, mille peategelasteks tuntud moevaldkonna tegijad,“ sõnab festivali juht Helen Saluveer. “Praeguseks on mitmed seansid juba välja müüdud ja näiteks eriseansina kavas olnud dokumentaal Jaapani kunstnik Yayoi Kusamast saab suure huvi tõttu ka lisaseansi.”
MoeKunstiKino juht soovitab tulla vaatama filme ka nimedest, kes kodumaisele publikule veel nii tuttavad ei ole. “Väga huvitav on näiteks dokumentaal Šveitsi moebrändist Akris, mis on tegelikult oma kõrge kvaliteedi ja laitmatu stiili tõttu maailmas väga hinnatud. Eriti põnevaks teeb seansi asjaolu, et selle juhatab sisse eestlanna Linda Aasaru, kes töötab Akrise brändi nooremdisainerina,” lisab Saluveer.
MoeKunstiKino 11. hooaja programmis on filmid “Bardot”, „Marc Sofia pilgu läbi“, „Alasti ambitsioon“, “Mees, kellel on sisu: Kenneth Cole’i mõju”, „Akris – pärandiga mood“, „Roberto Capucci – ilu päästab maailma“, “Gucci, skandaalide impeerium”, “Kusama: lõpmatus” ja „Suu täis kulda“. Filmiseansse juhatavad sisse kodumaised eksperdid nagu Ženja Fokin, Kristi Kongi, Kristi Pärn-Valdoja, Ülle Suurhans Pohjanheimo, Iris Kivisalu ja teised.
Moefilmide festival MoeKunstiKino toimub 6.–11. oktoobrini 2026 kinos Sõprus Tallinnas ja kinos Elektriteater Tartus. Piletid on müügil kinode veebilehtedel ja kassades. Filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiiritega. Lisainfo www.moekunstikino.ee.