Foto: Kaader filmist "Krantsid".
„Kaksikutest filmitegijad teevad filmi kaksikutest filmitegijatest, kes tahavad teha maailma parimat filmi kaksikutest,” kuulutab eneseiroonilise filmi juhtlause. See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. Mullu osales debüütfilmide konkursil Eeva Mägi film „Mo Mamma”, mis pälvis žürii äramärkimise. Kokku on tänavuses programmis 11 debüütfilmi, millest seitsme puhul on tegu maailma- ja nelja puhul rahvusvahelise esilinastusega.
Debüütfilmide võistlusprogrammi juhi Triin Trambergi sõnul ühendab mitmeid filme see, et maailmale vaadatakse läbi absurdi prisma. „Väga palju on irooniat nii enese kui ka ühiskonna suhtes. Samuti on olulisel kohal inimsuhted ja seda just eri vaatenurkadest nähtuna,” ütles ta filmides käsitletavaid teemasid kokku võttes.
Valiku noorimad autorid on 25-aastased Eskod, vanim 52-aastane flaam Dimitri Verhulst – viimane on ka Tallinna saabuvatest autoritest kõige nimekam, aga mitte filmitegija, vaid kirjanikuna. Tema raamatuid on tõlgitud 30 keelde, eesti keeles on ilmunud poolautobiograafiline romaan „Kahju olnud asjadest”, millel põhineb ka Felix van Groeningeni film „Ebaõnnestujad”. Tema raamatute põhjal on vändatud veel filmid „Problemski hotell” (rež Manu Riche) ja „Ingel” (rež Koen Mortier).
Verhulsti esimene film režissöörina kannab pealkirja „Peiepidu”: kui kadunukest hakatakse maamulda sängitama, saabub ootamatult notar, kes teeb teatavaks lahkunu viimase soovi – maetagu ta kaugesse ja tundmatusse kohta nimega Wettelen! Algab musta huumoriga vürtsitatud sürreaalne matusemarss, mis raputab põhjalikult perekondlike suhete alustalasid.
Kava kaugeimad filmid on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Tšiili režissööri Diego Figueroa psühholoogiline põnevusfilm „Šaakalite naabruskond” viib aastasse 1978, kui Tšiilis valitses sõjaväeline diktatuur ja uute salapäraste naabrite tõttu puruneb ühe vaikse mehe elu, jättes ta silmitsi varjatud õudustega.
Mehhikot esindab Urzula Barba Hopfneri film „Corina” – tujutõstev lugu naisest, kes julgeb mugavustsoonist välja astuda ja oma suhet hirmutava maailmaga muuta. Kanada režissööri Jerome Joo „Krantsid” on südamlik lugu Kanadas elavatest Korea immigrantidest, kes võtavad elus aluseks indiaanlaste uskumuse, et metsikud koerad valvavad perekonna üle nagu kaitseinglid.
Valikus on ka lähinaabrite filmikunst, Läti režissööri Signe Birkova „Lootos” – unenäoline ajalooline fantaasia, milles tummfilmirežissööril tekib lähedane suhe vampiirliku prouaga, kellel on varjatud plaan. Peaosas Leedu näitleja Severija Janušauskaitė, kes on laiemale publikule tuntud telesarjast „Babülon-Berliin”.
Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini. Tutvu kogu debüütfilmide võistlusprogrammiga siin.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
Režissöör Nadia Hallgreni käe all valminud sari pärineb Emmy auhinna võitnud dokuseriaali “BECKHAM” loojatelt ning jälgib Victoria Beckhami teekonda — alates tema esimestest sammudest popmuusika maailmas Spice Girlsi liikmena kuni rahvusvahelise moebrändi ülesehitamiseni.
Dokumentaalsari „Victoria Beckham“ põimib maitsekalt mineviku ja oleviku, pakkudes haruldast sissevaadet naise sihikindlusse, uuendusmeelsusse ja ambitsiooni. Sari jälgib ka Beckhami ettevalmistusi tema seni kõige ambitsioonikamaks moeetenduseks Pariisi moenädalal, avades, milliseid väljakutseid ja võite on ta kogenud oma teekonnal popstaarist moeloojaks.
Sarjas jagavad oma mõtteid ka mitmed moe- ja kultuurimaailma tipud, sealhulgas Tom Ford, Roland Mouret ja Anna Wintour, samuti Beckhami lähedased sõbrad ja perekond — nende seas Eva Longoria ning loomulikult David Beckham.
Vaata ka sarja treilerit:
