15. märtsil jõuab oma “Why Not?” tuuri raames Tallinnasse USA kantrimuusika staar Sturgill Simpson. Lisaks teeb bändis kaasa ka eestlasest kitarrist Laur Joamets.

Sturgill Simpson on Ameerika Ühendriikidest pärit laulja ja laulukirjutaja, kes on tänaseks välja andnud kuus täispikka sooloalbumit (“High Top Mountain” (2013), “Metamodern Sounds in Country Music” (2014), “A Sailor’s Guide to Earth” (2016), “Sound & Fury” (2019), “The Ballad of Dood and Juanita” (2021), “Passage Du Desir” (2024)) ja kaks projektipõhist plaati (“Cuttin’ Grass” Vol. 1 ja Vol.2. (2020)). Ta on saanud kuus Grammy nominatsiooni neljas eri žanris (kantri, rokk, bluegrass ja americana) – “A Sailor’s Guide to Earth” (2016) tõi talle ka parima kantrimuusika albumi kategoorias Grammy auhinna.

Sturgill naaseb Euroopasse ja Suurbritanniasse uue nime – Johnny Blue Skies – all, et tutvustada siinsele publikule oma värskeimat albumit “Passage Du Desir”, mis ilmus juulis ning sai väga positiivse vastuvõtu osaliseks. Albumil on kaheksa lugu, mille produtseerisid Johnny Blue Skies ja David Ferguson ning mis salvestati Clement House Recording Studios Nashville’is ning TN ja Abbey Road Studios Londonis.

Peale albumi “Passage Du Desir” ilmumist on Simpson ja tema bänd – Kevin Black (bass), Robbie Crowell (klahvpillid), Laur Joamets (kitarr) ja Miles Miller (trummid) – olnud tuuril USAs, sealhulgas astunud peasinejatena üles Outside Lands ning Austin City Limits festivalidel.

Laur Joamets taasühines bändiga sel aastal ning ootab Tallinna kontserti pikisilmi: “Mul on väga hea meel, et jõuame Sturgilliga Eestisse esinema – bänd, mis mind kodumaalt ära viis, toob nüüd koju tagasi. Kodupublikule esineda on alati eriline tunne, seda enam, et saan seda üsna harva kogeda.”

Sturgill Simpson astub Alexela Kontserdimajas lavale 15. märtsil. Piletimüük Piletilevi uudiskirja saajaile algab neljapäeval, 26. septembril kell 10.00, avalik müük saab alguse reedel, 27. septembril kell 10.00.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.