Foto: Lady Blackbird | Pressifoto.
Jõulujazz toimub järgemööda juba 29. korda. “See festival sündis juhuse tahtel – legendaarsele bassivirtuoosile Nils Henning Ørsted Pedersenile ei sobinud kevadise Jazzkaare kuupäevad ja artist pakkus kontserti detsembriks,” meenutab festivali kunstiline juht Anne Erm. “Tänavust festivali seob esimese Jõulujazziga fakt, et peaesinejate seas on armastatud kontrabassilegend – sel korral Dave Holland, keda kuuleme Crosscurrents Trios koos legendaarsete kaasmuusikutega.”
Crosscurrents Trio, kuhu kuuluvad lisaks Hollandile ka India tablalegend Zakir Hussain ja tänapäeva hinnatuimaid saksofoniste Chris Potter, avab pidulikult tänavuse Jõulujazzi 25. novembril Estonia kontserdisaalis. Trio tippmuusikud on kokku pälvinud 33 Grammy nominatsiooni ja võitnud kaheksa Grammy auhinda ning nende erakordselt tunnetuslik mäng liigutab nii jazzi kui ka klassikalise muusika austajaid. Kui Chris Potterit sai eesti publik kuulata 2016. aasta Jazzkaarel, siis Dave Holland ja Zakir Hussain esinevad Eestis esmakordselt!
Jõulujazzile on alati oodatud ka suurepärased vokalistid – sel korral saabub NOBE abiga publikut võluma võimsa häälega ameeriklanna Lady Blackbird. Tema 2021. aastal ilmunud üliedukale debüütalbumile “Black Acid Soul” järgnesid väljamüüdud turneed, esinemine Gregory Porteri kontsertidel ja kuninganna Elisabeth II plaatina troonijuubelil. 7. detsembril esitleb Lady Blackbird Noblessneri sadamalinnaku Nobeli saalis muusikat debüütalbumilt ja äsjailmunud teiselt kauamängivalt “Slang Spirituals”.
Tallinna rahvusvaheline festival Jõulujazz toimub 25. novembrist 15. detsembrini Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kogu festivali programm kuulutatakse välja oktoobri alguses. Lady Blackbirdi ja Crosscurrents Trio kontsertide piletimüük algab Piletikeskuses 19. septembril kell 9.00, kiirematele on piletid 40% soodsamad.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
