6.–8. septembrini Kai kunstikeskuses toimuv rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn toob publikuni lisaks 35 eriilmelise kunstniku loomingule mitmekülgsed arutelud ja giidituurid nii kunstnike, kunstikogujate kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertidega. Teemakäsitlused loovad dialoogi meid igapäevaselt mõjutavate olukordadega ja pakuvad elamusi ning loovad mõtteruumi ka nõudlikule kunstihuvilisele.

Üheteistkümnendat korda toimuv rahvusvaheline fotokunstimess Foto Tallinn loob 6.–8. septembrini Kai kunstikeskuses mitmetasandiliselt tajutava ruumi. Messil on eksponeeritud 35 fotokunstniku teosed, on võimalik kohtuda ja vestelda kunstnikega, näha kunstifilmide programmi ja osaleda sisukatel ning laiapõhjalistel vestlusringidel ja giidituuridel. “Olen kindel, et Foto Tallinna seekordne programm pakub elamusi, mõtlemisainet ja avastamist nii olulistel teemadel mõtisklevatele kaaskondlastele,  kunstikogujatele kui ka valdkonna professionaalidele,” kommenteerib eesseisvat mitmekülgset kunstimessi ja selle detailirohket kava Foto Tallinna peakorraldaja Kadi-Ell Tähiste.

Kolme päeva vältel on publikul võimalik osaleda giidi– ja kuraatorituuridel, mille lõpus toimuvad välkvestlused kunstnikega. Giidituure viivad läbi fotokunstimessi kuraator Isabella van Marle, New Yorgis resideeruva kirjastuse Aperture vanemtoimetaja ja Foto Tallinn 2024 žüriiliige Brendan Embser ning Kai kunstikeskuse haridusprogrammide juht Laura Arum-Lääts. Tuuride lõpus on võimalik osa saada välkvestlustest messil esindatud kunstikega: Riina Varol (EE), András Ladocsi (HU/FR), Kristina Õllek (EE), Ruudu Ulas (EE), Birgit Püve (EE), Daniel Wagener (LU/BE) ning David Fathi (FR) teoseid tutvustava galeristi Marina Russakovaga.

Tuuridele pakuvad täiendust laiemat vaadet ning piiregi kompavad vestlusringid, kus teemadeks on muuhulgas vabadus, tulevikukindlad kunstiüritused linnakeskkonnas, perekondlikud mälestused ja põlvkondadeülene nostalgia. Vestlusringis „Vabaduse piirid“ käsitlevad päevakajalist ja igiolulist teemat kunstnikud Charles Thiefane (FR/IQ) ja Maria Kapajeva (EE/UK) ning „Mida pakuvad biennaalid linnadele? Mida peaksid need pakkuma kunstnikele“ arutlevad Cincinnatis tegutseva biennaali FotoFocus direktor Katherin Ryckman Siegwarth, kunstikogujast diplomaat ja VV Foundationi (LV) asutaja Vita Liberte ning kunstnik, EKA professor ja Tallinna Fotokuu biennaali kaasasutaja Marge Monko. Viimases aruteluringis „Nii lähedale, kui saame“ vestlevad kunstnikud Tomas Raul Aphalo (FI/AR), Sander Coers (NL) ja Triin Kerge (EE/IT). Arutelusid modereerivad Isabella van Marle, Karin Laansoo ja Brendan Embser. Mõttevälju virgutavatele vestlustele ja ringkäikudele lisaks viib kuraator ja kunstiagent Lilian Hiob läbi lühiloengu „Fotokunsti kogumise ABC“ ning kunstikogujast raadio– ja teleajakirjanik Neeme Raud tutvustab erituuril enda lemmikuid tänavuse messi valikust. Tihedale messikavale paneb punkti kunstnikufilmide programm, mille on kokku pannud FOKU juhatuse liige ja Tallinna Fotokuu biennaali kunstiline juht Kulla Laas.

Foto Tallinn 2024 toimub  6.–8. septembrini Kai kunstikeskuses reedel ja laupäeval kella 12.00–20.00 ning pühapäeval kella 12.00–18.00. Lisainfo: www.fototallinn.ee.

Estonian Fashion Festival (EFF) avas disainerite konkursi järgmise aasta festivalile, mis toimub 10.-12. juunil 2026 Tartus ja Viljandis. Kandideerima on oodatud moedisainerid ja -brändid, kes väärtustavad jätkusuutlikku ja teadlikku moeloomet ning soovivad oma töödega jõuda laiema publikuni.

Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.

EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”

Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.

Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.

Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.