Foto: Rita Ray | Renee Altrov.

Euroopa ühel suurimal festivalil toimub esmakordselt Eesti muusika esitlusõhtu

18.–21. septembril Saksamaal Hamburgis toimuv Reeperbahn festival on üks Euroopa suurimaid ja mõjukamaid muusikavaldkonna aastasündmusi. Tänavuse festivali muusikaprogrammis leiab esmakordselt aset ka Eesti muusika esitlusõhtu.

Kolmapäeval, 18. septembri õhtul Hamburgi ööklubis Chikago toimuval esitlusõhtul „ESTonish” esinevad neli erikõlalist Eesti artisti: Iiris Vesiku rahvusvaheliselt ilma tegev dreampopi ansambel Night Tapes, avangardse tantsupopi duo Ajukaja & Mart Avi, soulidiiva Rita Ray ja meie alternatiivse RnB tulevikulootus manna. Ühtlasi on tegu kõigi aegade suurima Eesti esinejate arvuga Reeperbahni festivalil.

Music Estonia poolt koostöös Tallinn Music Weeki ja Raadio 2-ga kureeritud muusikaprogrammile eelneb vastuvõtt Reeperbahni festivalil osalevate rahvusvahelise muusikatööstuse esindajatele ja muusikameediale. Lisaks toimub festivalil koostöös kohalike esindusorganisatsioonide Hamburg Music’u ja Berlin Music Commission’iga neljapäeval, 19. septembril Eesti muusikatööstuse delegatsiooni võrgustumisüritus, kus rahvusvaheliste muusikaprofessionaalidega on kohtumas nii Eesti artistid kui ka Music Estonia, Tallinn Music Weeki, EBU gruppi kuuluva Raadio 2 ning teised meie muusikaettevõtete esindajad.

Hamburgis juba 19. korda toimuv sündmus on üks staažikamaid ja mõjukamaid rahvusvahelise uue muusika esitlusfestivalie ning suurim omataolise klubifestival ja muusikatööstuse konverents Euroopas. Tänavu juhtlause „Let the Music Grow” tuules toimuval sündmusel esineb ligi 400 rahvusvaheliselt potentsiaalikat artisti kogu maailmast ning aegade jooksul on seal rahvusvahelise läbimurdeni jõudnud teiste seas USA bänd Bon Iver, britid Ed Sheeran ja Lewis Capaldi, Sigrid ja Aurora Norrast, Alyona Alyona Ukrainast jpt. Eestist on Reeperbahnil varem esinenud teiste seas Holy Motors, Tommy Cash, NOËP, U: & ekke ja Maarja Nuut. Uuri lisa Reeperbahn festivali kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


Pärnu DISAINI päev
Foto: Pärnu DISAINI päev

Pärnu DISAINI päev küsib, kas disain toidab

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Veel sarnaseid artikleid


Heleza
Foto: Martin Kosseson

Heleza andis välja albumi „mis oleks võinud olla?“

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid