Muusikamaailma superstaar Jacob Collier jõuab 18. juulil Eestisse ning annab kauaoodatud kontserdi Tartu laululaval koos vokaalansamblite kõrgpilotaaži esindava Ameerika supergrupiga Take 6. Õhtu muudab veel erilisemaks kodumaine lemmik NOËP, kes toob endaga lavale unikaalse koosseisu.

“Kõik mu suvised kontserdid tulevad sel aastal pisut eriilmelised, erandiks ei ole ka Jacob Collieri & Take 6 soojenduskontsert Tartu laululaval. Plaanin lavale võtta kaasa oma pianiino, mis ei tähenda tingimata, et tegu oleks akustilise kontserdiga. See tuleb küll intiimsem ja mahedam kui mu tavapärane set, aga kindlasti ei jää kuulmata ka süntesaatorihelid. “To Build A Home” on üks väheseid cover’eid, mida ma üldse live’is esitanud olen ning vihjena võin öelda, et selle loo fännidel tasub kohale tulla. Lisaks kitarristile ja trummarile on minuga laval teisi kaasmuusikuid, mis teeb sellest kontserdist kindlasti ühe unikaalsema sel suvel,” jagab oma mõtteid kontserdi eel NOËP. Paluda NOËP kontserdi soojendusesinejaks ei ole juhuslik – Tartu 2024 saadikuna on ta loonud ka kultuuripealinna ametliku tunnusloo “Young Blood City”.

Õhtu peaesinejat, Londonis tegutsevat multitalenti Jacob Collieri on paljud mainekad väljaanded nimetanud oma põlvkonna kõige uuenduslikumaks muusikuks – tema loomingust leiab nii pop-, jazz- kui ka klassikalist muusikat. Koos Collieriga astub 18. juulil Tartu laululavale kümne Grammy auhinnaga pärjatud ning üle maailma tuntud a cappella vokaalkuuik Take 6, muusikaprodutsent Quincy Jones on tituleerinud nad „kõige meisterlikumateks häälevõluriteks”. Kuigi Jacob Collieri võib pidada alles nooreks muusikuks ja Take 6 on laulnud koos enam kui 40 aastat, seob briti artisti ja USA ansamblit suurepärane harmooniataju ja ainulaadne muusikaline tunnetus. Kahe peale kokku on avaldatud 18 stuudioalbumit ja võidetud 14 Grammy auhinda.

Jacob Collieri & Take 6 kontsert on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Piletid on müügil Piletikeskuses ja Piletilevis ning enne kontserdi algust kohapeal.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.