Sel suvel tähistab Fotografiska Tallinn oma 5. sünnipäeva ja lööb 6.-9. juunil tantsu loodusega, avades paeluvate eriüritustega suurnäituse „Õites/In Bloom”. Mahukas ekspositsioon toob esile 17 kunstniku tõlgenduse inimese ja looduse omavahelisest suhtest, põimides foto, video ja skulptuuri, taustal kõlamas innustav ja filosoofiline mõtisklus aja muutlikkusest. Rahvusvaheliste kunstnike kõrval on näitusel esindatud ka Eesti fotograaf Heikki Leis.

7. juunil tähistab Fotografiska 5. sünnipäeva ja toob peo otse kunsti keskele, lüües raju sünnipäevapeo raames lahti suvise suurnäituse „In Bloom” uksed. See lummav ja ääretult mahlakas ekspositsioon toob foto- ja videokunsti ning skulptuuri ja installatsioonide kaudu esile looduse tähenduslikkuse tänapäeva kunstis. Looduse ilu, rohkust, haprust ja mitmekesisust esindab 17 nüüdiskunstnikku, kellel kõigil on huvi end selles maailmas mõista, avastada ning väljendada. Koos on nad loonud kontseptuaalse käsitluse elu ja surma tsüklist, maailma õitsengust ja hävingust, meelelistest kogemustest ja kaudsetest narratiividest ning tunnetest või nende puudulikkusest tänapäeva maailmas.

7. juunil avaneval näitusel on nimekate rahvusvaheliste kunstnike seas esindatud näiteks Cig Harvey (UK), Santeri Tuori (FIN), Inka & Niclas (SWE) ja Helene Schmitz (SWE), aga ka tunnustatud Eesti kunstnik Heikki Leis, kelle teose on publiku jaoks sõnadesse seadnud kunstnik Peeter Laurits.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul peitub ekspositsiooni toretseva nime taga sügavam ja filosoofiline pool. „Õites olemine ei tähenda ainult suurt ja õnnelikku õitseaega – see sümboliseerib ka eri eluetappe, keskkonnas toimuvat, teket ja kadu. Kui pisikesest seemnest sünnib midagi uut, midagi tärkab ellu, siis on vaja meie kõigi tarkust, hoolt ja armastust seda kõike elus hoida ja kaitsta,” kirjeldab Loorents. „Mul on eriti hea meel, et meie näitusel on seekord esindatud ka Eesti kunstnik Heikki Leis – oleme nüüd sealmaal, et Fotografiskas saab kohalikku kunsti senisest kindlasti tihedamini näha,” lisab ta.

Fotografiska Tallinn tähistab suurnäitusega „In Bloom” ka oma viiendat sünnipäeva – 2019. aastal Telliskivi loomelinnakusse kerkinud fotomuuseum oli esimene, mis väljaspool Stockholmi avati. Kunsti, kultuuri ja fotograafia kohtumispaigana on Fotografiska hoidnud tugevat rolli maamärgi, mõjutaja ja majakana, tunnetades seejuures oma jõudu, vastutust ja vajalikkust nii kohalikul kui rahvusvahelisel kunsti- ja kultuurimaastikul.

Muuseumi kaasasutaja ja tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul pole viie aasta verstapost oluline pelgalt möödunud aja tähistamiseks, vaid ka selleks, et panna tähele kultuurselt elavaid ja kirjusid karaktereid, kellega sümbioosis oma nägemust ka edaspidi ellu viia. „Meie jaoks on viienda sünnipäeva tähistamine märgiline mitmel põhjusel,” kommenteerib Aasmäe. „Kui Fotografiskat Tallinnas tegema hakkasime, oli Fotografiska veel olemas vaid Stockholmis. Tänaseks on Fotografiskast kujunenud suurim eramuuseum maailmas, andes fotograafia esile tõstmisega kunstnikele kõneka platvormi oma loomingu näitamiseks. Viis möödunud aastat on meid kiiresti täiskasvanuks teinud, kuid on tänaseks toonud kohta, kust on väga põnev edasi minna. Otsime endiselt väga kirglikult lugusid, mida läbi fotode inimesteni tuua, ning mängime piiridega, astume alati ühe sammu kaugele ja julgeme endas vajalikel hetkedel ka kahelda,” sõnab ta.

Uue ja mahuka näituse kõrval toob Fotografiska sünnipäev majja mitmeid haaravaid eriüritusi, saateks kunsti, maitsete ja suviste koosviibimiste harmoonia. Näitusel osalevad kunstnikud avavad oma loomingu tausta kahel üritusel: 7. juunil kell 12 toimuval avavestlusel ning 8. juunil kell 18 aset leidval erituuril. Suurejoonelise nädalavahetuse krooniks on 7. juunil toimuv Mutant Disco x Haigla pidu, mis täidab Fotografiska kaks näitusekorrust üheks ööks berliinilikult pööraste peovõngetega ja liugleb ülevas meeleolus varajaste hommikutundideni.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.