Foto: Olustvere puidukoda
1,5 tonni eesti disaini on täna teel näitusele “UPMADE IN EE”, kus saab näha näiteks nii sisustust, mis on valmistatud seeneniidistikust, kui ka tarbeesemeid, mis on valmistatud suitsukonidest. Jätkusuutliku moe näidetena esitletakse ümbertöödeldud materjalidest ja vetikatest ülerõivaid ning teksaniidi jääkidest pitskleite. Teenusedisaini heade näidetena tutvustatakse e-residentsust ja esmakordselt esitletakse toodete digitaalset passi. Graafilise disaini näidetena on näitusel Eesti kultuuriplakat. Nii ulatuslikult on Eesti disain New Yorgis eksponeeritud esmakordselt.
Näituse kontseptsiooni eesmärk on demonstreerida kuidas tänapäeva maailmas, kus liigtarbimine viib jäätmete ja toodete üleküllusesse, pakuvad disainerid loovaid lahendusi pakilistele küsimustele, kuidas luua tooteid, mis pole mitte ainult vastupidavad, vaid ka olulised ringmajanduse jaoks, rõhutades ressursside mõistlikku kasutamist ja jäätmete minimeerimist.
“Suured rahvusvahelised projektid saavad teoks eelkõige heade kontaktide olemasolule ning mingile indikatsioonile, et Eesti disaini võiks ookeani taga huvi pakkuda. Lähtusime Ameerika ekspertide tagasisidest, et Eesti jätkusuutlik disain võiks lisaks IT-saavutustele USAs huvi pakkuda,” kommenteeris üks näituse kuraatoreid Ilona Gurjanova.
Tuntud USA disainer Scott Henderson kiidab Eestit: „Eesti on tõeliselt jätkusuutlikkuse eestvedaja. Grupp edumeelseid disainereid on koondunud ja loonud tugeva kogukonna.“ Ta leiab, et kultuuriliselt arenenud linnades on äärmiselt oluline roll disainerite ühendustel ja disaininädalatel, nii nagu USAs, nii ka Euroopas. „Mida tihedamalt oleme omavahel seotud ja võrgustunud, seda tugevamad me oleme.“
Suurem osa näitusest, mis toimub Soho loovas atmosfääris, keskendub jätkusuutlikule disainile, mis austab traditsiooni, taaskasutust ja innovatsiooni. Siin esitletakse kauakestvaid käsitöötooteid, toodete ringlussevõtu ja materjali ümbertöötlemise võimalusi ning biomaterjalide tipptasemel kasutamist. Näitusel esinevate disainerite seas on noori, eksperimenteerivaid tegijaid nagu Siim Karro, Sandra Luks, Eva-Karlotta Tatar, Juhan Soomets, Urmas Lüüs, Johanna Ulfsak, Cärol Ott, Hannah Segerkranz kõrvuti kogenud ja staažikate tööstusdisaineritega nagu Tarmo Luisk, Leonardo Meigas, Elmet Treier ning samuti Piret Loog, Mare Kelpman ja Kärt Summatavet. Esindatud on ka mitmed suurtootjad ja Red Doti võitjad nagu Huum, Jalg ning mööblitootja Radis.
Näitus sünnib Eesti Disainerite Liidu koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja e-residentsusega ja on avatud Sohos 16. kuni 22. maini aadressil 188 Lafayette Street.
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
