Foto: Siim Karro kujundatud ja Myceeni toodetud seeneniidistikust valgusti „B Wise“. | Kristjan Mõru
Väljapanek algab tagasivaatega disainiauhindade jagamise eelsesse perioodi, kui disainivaldkonna ühe esimese tunnustusena sündis 1970. aastate lõpus ERKIdisaini preemia. Preemia oli loodud „loovjõudude virgutamiseks“ kahes kategoorias: ühe pälvis toonase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi vilistlane ja teise üliõpilane. Mõlema puhul vaadati nende viimase aasta loomingut ning üliõpilase puhul ka õppetööväliseid projekte. Näitusel on eksponeeritud disaineri ja tänase Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini dotsendi Heikki Zoova ERKIdisaini trofee.
Tänasel päeval koondab Eesti Disainikeskuse platvorm Eesti Disainiauhinnad eri liitude ja osapoolte, nagu Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu, Eesti Kunstiliste Juhtide Liidu (ADC*E), Eesti Kunstiakadeemia ja Teenusmajanduse Koja algatatud auhindu. Täna on disainiauhindadel paarkümmend kategooriat ning väljapanek on seetõttu väga mitmekesine, ulatudes noore disaineri preemia Säsi võidutöödest elutööpreemiateni.
Tootedisaini auhinna Bruno pälvinutest toob Nuut esile Siim Karro kujundatud ja Myceeni toodetud seeneniidistikust valgusti „B Wise“, mis tegeleb korraga nii uute materjalide arenduse kui ka ringmajanduse küsimustega. Auhinnatud tootedisaini kõrval soovitab näituse koostaja tähelepanu pöörata ka graafilise ja digitaalse disaini kategooriate võidutöödele, mis avavad valdkonna mitmekesisust ja igapäevasust, näidates mitmeid tuttavaid visuaalseid lahendusi, keskkondi ja pakendeid.
Näitus „Eesti Disainiauhinnad 2012–2022. Vahekokkuvõte“ valmis koostöös Eesti Disainikeskusega, mis korraldab konkurssi Eesti Disainiauhinnad, ning jääb ajatuks 6. oktoobrini.
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.
