Tallinna laste jazzifestival Kräsh toob 8.–9. juunini juba teist korda Eesti Noorsooteatris muusikasõpradeni põnevad artistid. Teiste seas astuvad festivalil lavale Karl Killing, Liis Lemsalu ning Genka koos Marta Lotta Kukega.

Festivalijuhi Maris Aljaste sõnul on ka tänavuse Kräshi programm kokku pandud eelkõige mõttega noori kõnetada ning samal ajal uusi artiste ja žanreid tutvustada. “Meie südameasi on kasvatada kogu muusikavaldkonnale juurde tulihingelisi muusikasõpru, kes oskaks hinnata kodumaist loomingut ja artiste,” ütleb Aljaste. “Me ei taha teha allahindlust festivali programmi või produktsiooni kvaliteedis – lapsed ja noored on publik, kes on väärt kõrgetasemelist festivalikogemust.”

Tänavuse Kräshi peaesinejad on Karl Killing, Liis Lemsalu Band, Sandra Sillamaa ja Jalmar Vabarna ning esimese ühise ülesastumise teevad Genka ja Marta Lotta Kukk. Pisemale publikule on Piip ja Tuut koos Siim Aimla trioga ette valmistanud “Konnalaulu kontserdi”. Laupäeva õhtul saab nii väike kui suur näidata enda tantsuoskuseid DJ ja koreograafiga lastediskol.

Üheks festivali olulisemaks osaks on “Noortelt noortele” lava, kus igal täistunnil astuvad publiku ette erinevate muusika- ja huvikoolide ansamblid oma minikontsertidega. “Meie jaoks on tähtis, et Kräsh oleks noorte muusikahuviliste kohtumispaik, mille pinnalt hiljem elukestvaid sõprussuhteid ning uusi muusikalisi koosseise sündida saaks,” selgitab Aljaste.

Lisaks pakub festivaliprogramm põnevaid kohtumisi muusikutega ning üllatusterohkeid töötubasid, mis kombivad loovmõtlemise piire ning aitavad noortel erialaseid oskusi arendada.

Tallinna laste jazzifestival Kräsh toimub 8.-9. juunini Eesti Noorsooteatris. Festivalipassid ja päevapassid on müügil Piletikeskuses. 

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.